Charlie Puth

“Whatever´s Clever! ”

(Warner Music)

„Ameerika laulja-laulukirjutaja ja produtsent Charlie Puth on välja andnud oma kauaoodatud neljanda stuudioalbumi „Whatever’s Clever!“. Albumilt on juba kõlanud singlid „Changes“, „Beat Yourself Up“, „Cry“ (koos Kenny G-ga) ja „Home“ (koos Hikaru Utadaga).

Uus album järgneb 2022. aastal ilmunud albumile „CHARLIE“, mis on eriti tuntud oma hittide „Light Switch“ ja „Left and Right“ (koos BTS-i Jung Kookiga) poolest. Puthi diskograafia on täis ülemaailmseid megahitte ning artisti looming on kogunud vapustavad 35 miljardit rahvusvahelist striimimist. Üks artisti populaarsemaid lugusid „Attention“ on kogunud ligi 5,5 miljardit rahvusvahelist striimimist üle maailma. Samal ajal läheneb superstaar Selena Gomeziga tehtud laul „We Don’t Talk Anymore“ 6 miljardi rahvusvahelise striimimise piirile.

Lisaks artistiks olemisele on Puth tuntud ka kõrgelt hinnatud produtsendina. Ta oli kaasautor ja produtsent The Kid LAROI ja Justin Bieberi loole "Stay", mis püsis Billboard 200 edetabeli tipus üksteist nädalat. Lisaks oli Puth oma karjääri jooksul kaasas Wiz Khalifa loos "See You Again". Laul oli osa filmi "Furious 7" heliribast ja on kogunud üle maailma ligi kuus miljardit striimi. Charlie Puth alustab aprillis ka oma maailmaturneed "Whatever’s Clever!".

Niimoodi tutvustab Charlie Puthi uut albumit Warner Music.

Charlie Puth ehk Charlie Otto Puth Jr. on 34. aastane USA laulja-laulukirjutaja ja plaadiprodutsent, kes tuli suurde muusikamaailma 2016. aastal, kui ilmus tema debüütalbum „Nine Track Mind“.

10-aastat muusikamaailmas on möödunud linnulennul ja nende aastate jooksul on mees avaldanud mitmeid ja mitmeid suurepäraseid lugusid ja ka neli stuudioalbumit. Aastate jooksul on Charlie Puth võitnud mitmeid muusikaauhindu (nt. kaks Billboard Music auhindu ja kandideerinud mitmele auhinnale, nt neljal korral Grammyle).

Puth hakkas saavutama kuulsust muusikamaailmas siis, kui hakkas postitama oma lugusid YouTube’is ja on ju sellel kanalil olnud väga-väga palju jälgijaid.

Seejärel saavutas Puth kuulsust koos äppar Wiz Khalifa laulus „See You Again“, milles lõi Charlie Puth lauljana kaasa. Lugu jõudis muusikatabelite tippu lausa 26 riigis!

Laulja debüütsingel „Marvin Gaye“ (2015) koos Meghan Trainoriga oli esikohal Uus Meremaal, Iirimaal ja Inglismaal, tõusis Austraalias kohale number 4 ja oli ka USAs TOP25 hulgas.

Jaanuaris 2016 ilmus tema debüütalbum „Nine Track Mind“.

Charlie Puth on pärit Rumsonist, New Jersey´st. Kui Charlie oli 2-aastane poisike, siis ründas teda koer, kes poissi ka hammustas. Rünnak oleks võinud lõppeda surmaga, kuid õnneks Charlie pääses, vigastada sai tema parem kulm.

Juba 12aastaselt lõi ta kaasa noorte džässansamblis ning pärast High Schooli lõppu käis ta Manhattani muusikakoolis, kus õppis džässklaverit ning klassikalist muusikat. Uskuge mind, seda džässipisikut on kuulda ka tema uuel albumil (nt laulus „Hey Brother“).

Pärast seda, kui ta oli saanud stipendiumi, siis käis ta maailmakuulsas Berklee muusikakolledžis, mille lõpetas 2013. Erialaks oli selles koolis tal muusikaproduktsioon ja heliinseneri töö. Head helitööd ja suurepäraseid saunde kuuleme kõikidel Charlie Puthi albumitel.

2009 hakkas Charlie Puth postitama YouTube’i hittlugude akustilisi kavereid. 2011 võitis ta ühe videote võistluse, mille sponsoriks oli Perez Hilton.

2011 oktoober andis Ellen DeGeneres teada, et tema firma “eleveneleven” sõlmis lepingu Charlie Puthi ja Emily Lutheriga pärast seda, kui DeGeneres oli näinud nende esituses kaverit Adele hittloost „Someone like You“. Noored tähed esitasid seda laulu ka Ellen DeGeneresi teleshow’s.

Jaanuaris 2012 olid noored tagasi samas saates ja esitasid Lady Antebellumi hittlugu „Need You Now“ ning ka Charlie Puthi enda kirjutatud lugu „Break Again“.

Puth jõudis kirjutada laule ja kõlle ka erinevatele You Tube’i tähtedele nagu Shane Dawson, Vloggeri pere, Charles Tippy ja Ricky Dillon.

2015. aasta veebruaris avaldas Puth debüütsingli „Marvin Gaye“, milles lööb kaasa ka Meghan Trainor. Lugu oli edukas nii Austraalias, Uus Meremaal, Iirimaal, Inglismaal kui ka USAs. Pärast seda Puth kirjutas ja produtseeris Wiz Khalifa loo „See You Again“, kusjuures Charlie Puth ise ka laulab selles loos. Lugu on austusavaldus varalahkunud näitleja Paul Walkerile ja seda kuuleb ka filmi „Furious 7“ heliribal. Loost sai megahitt terves maailmas.

Pärast seda produtseeris Charlie Puth ka Trey Songzi hittloo „Slow Motion“.

Sama aasta mais avaldas Puth EP „Some Type of  Love“, juunis 2015 ilmus „Nothing but Trouble“ koos Lil Wayne’iga.

Augustis 2015 avaldas Puth singlina oma loo „One Call Away“ ja seejärel debüütalbum „Nine Track Mind“. Sellel oli näiteks lugu „We Don’t Talk Anymore“, milles lõi kaasa ka USA lauljatar ja näitlejatar Selena Gomez.

Debüütalbumil olid kõik lood Charlie Puthi enda kirjutatud ja enamus neist olid ka tema enda produtseeritud.

21. aprillil 2017 andis Puth välja loo "Attention", mis oli tema teise stuudioalbumi „Voicenotes“ esimene singel. Laul jõudis Billboard Hot 100 edetabelis 5. kohale, saades tema sooloartistina kõrgeima koha saavutanud singliks. Teine singel "How Long" ilmus 5. oktoobril 2017 ja jõudis Billboard Hot 100 edetabelis 21. kohale.

Puth tegi koostööd ka One Directioni Liam Payne'iga (tema lahkus meie seast 2024. aastal …) singli "Bedroom Floor" loomisel, millel ta laulis taustavokaali ja oli laulu kaasprodutsent.

Aasta hiljem osales Charlie Puth G-Eazy singlil "Sober". 4. jaanuaril 2018 andis Puth välja „Voicenotes“-albumi reklaamsingli "If You Leave Me Now", millel osales ka Boyz II Men.

Seejärel teatas Puth, et lükkab uue plaadi ilmumiskuupäeva neli kuud edasi, 11. maini 2018.

15. märtsil 2018 ilmus „Voicenotes'i“ kolmas singel "Done for Me". Laulus tegi kaasa lauljatar Kehlani. Laul jõudis ka Billboard Hot 100 edetabelis 53. kohale.

25. märtsil 2018 andis Puth välja neljanda singli "Change", millel tegi kaasa James Taylor.

„Voicenotes“ ilmus 11. mail 2018 ja sai kriitikutelt üldiselt positiivseid arvustusi; see debüteeris ja jõudis USA Billboard 200 edetabelis 4. kohale.

Augustis 2019 avaldas Puth singli „I Warned Myself”; septembris ilmus teine ​​singel „Mother” ja oktoobris kolmas „Cheating on You”.

Aasta 2020 alguses teatas Puth, et on oma kolmanda stuudioalbumi jaoks kirjutatu kustutanud, sest talle ei meeldinud see, mida ta oli kirjutanud ja veidi hiljem, kinnitas ta, et tahtnud olla lihtsalt „lahe tüüp“.

Siiski töötas ta 2020. aastal muusikaga edasi. Ta mängis klahvpille neljas loos Ozzy Osbourne'i albumil „Ordinary Man”, mis ilmus 21. veebruaril 2020.

Ta mängis kaasa Lennon Stella laulus „Summer Feelings”, mis oli loodud Warner Bros. Picturesi animafilmi „Scoob!” heliribale. Ta andis juunis välja loo „Girlfriend”, samal kuul tegi ta kaasa Disney+ filmi „The One and Only Ivan” heliribale looga „Free” ning augustis andis ta välja Blackbeariga koos tehtud loo „Hard on Yourself”. Aasta lõpus tegi ta kaasa kahel remiksil, esmalt oktoobris Jvke lool „Upside Down” ja seejärel novembris Sasha Alex Sloani lool „Is It Just Me?”.

Uued projektid jätkusid ja edukad lood sündisid: 9. juulil 2021 andsid Kid Laroi ja Justin Bieber välja singli „Stay”, mis on Laroi miksteibi „F*ck Love 3+: Over You” esisingel, mille kirjutas ja produtseeris Puth. Laul jõudis Billboard Hot 100 edetabelis esikohale, olles Laroi esimene singel, Bieberi kaheksas singel ja Puthi esimene edetabeli tippu jõudnud produktsioon, millel ta ise ei esinenud.

Veidi hiljem avaldas Puth koos Elton Johniga loo „After All”, mis ilmus Elton Johni albumil „The Lockdown Sessions”.

Charlie Puthi enda uus laul "Light Switch" ilmumis 20. jaanuaril 2022, mis oli esimene singel tema kolmandalt stuudioalbumilt "Charlie". Sellele järgnesid aprillis "That's Hilarious"  ja juunis koos Jungkookiga "Left and Right".

Juulis avalikustas Puth Charlie uue plaadi kaanekujunduse ja selle ilmumiskuupäeva.

Tema kolmas stuudioalbum, suurepärane "Charlie" ilmus 7. oktoobril koos muusikavideoga loole "Loser".

Oktoobris 2022 esines Puth koos Shenseeaga Calvin Harrise singlil "Obsessed" Harrise kuuendalt albumil "Funk Wav Bounces Vol. 2".

Uusi ja edukaid lugusid ilmus veel ja veel - 31. märtsil 2023 "That's Not How This Works" koos muusikaduo Dan + Shayga, 14. aprillil 2023 "That's Not How This Works" remiks, millel Dan + Shay kõrval esines ka Sabrina Carpenter!

Augustis 2023 avalda Puth singli "Lipstick", mis pidi algselt olema tema neljanda albumi esimene singel. Ta osales ka Stray Kidsi singlil "Lose My Breath", mis ilmus 10. mail 2024.

Taylor Swift viitas Puthile oma 2024. aasta laulus „The Tortured Poets Department“, milles ta laulab: „Me kuulutasime, et Charlie Puth peaks olema suurem artist“, mis äratas meedia tähelepanu. Sellest tunnustusest innustatuna andis Puth sama aasta 24. mail välja singli „Hero“ ja 8. novembril 2024 jõululaulu „December 25th“.

2025. aasta septembris andis Puth kontserte New Yorgi Blue Note Jazz Clubis ning oktoobris Los Angelese samas klubis. 16. oktoobril 2025 teatas Puth, et tema neljas stuudioalbum „Whatever's Clever!“ ilmub 27. märtsil 2026. Teadaandega kaasnes albumi esiksingel „Changes“. 16. jaanuaril 2026 ilmus uue albumi teine singel „Beat Yourself Up“.

Veebruaris 2026 esitas Charlie Puth Super Bowl LX-il riigihümni! Märtsis 2026 liitus Puth AI muusikaettevõttega Moises „muusikajuhina”. Albumi „Whatever's Clever” kolmas singel pealkirjaga „Home”, kus teeb kaasa Jaapani laulja Hikaru Utada, ilmus 9. märtsil.

Enne uue albumi ilmumist tõdes Charlie Puth: "Uus album saab olema vahva, sest tavaliselt ma mõtlen alati kõigepealt välja, milline saab olema muusika/heli, ja alles siis kirjutan sõnad. See album on esimene kord, kui ma panen elu ja laulusõnad esikohale ja lasen meloodial järgneda."

Tegelikut peab ütlema, et Charlie Puth võib lugusid kirjutada ükstapuha, millises järjekorras, kas muusika enne ja siis sõnad või vastupidi, aga tulemus alati suurepärane! Nii ka sellel korral, sest tegemist on võrratult hea popmuusika albumiga, kuigi sel korral on albumil palju ka teistsugust muusikalist lähenemist – džässi, souli, mõjutusi 1970.-80. aastate muusikast, kaasa löövad orkester, koor, palju igasugu live-instrumente, saund on väga küps ja täiskasvanulik, harmooniad on keerulised, aga väga huvitavad.

„Whatever's Clever!“ on Ameerika laulja-laulukirjutaja Charlie Puthi neljas stuudioalbum, mis ilmus 27. märtsil 2026 (huvitaval kombel pidi ka see album pisut varem ehk 6. märtsil). Uus ja jällegi väga suurepärane popmuusika album sisaldab Puthi enda ja BloodPopi produtseeringuid ning külalisesinejatena esinevad Kenny G, Ravyn Lenae, Hikaru Utada, Coco Jones, Michael McDonald, Kenny Loggins ja Jeff Goldblum.

„Whatever's Clever!“ on järg laulja kolmandale stuudioalbumile „Charlie“ (2022). Albumit toetavad kontsertturnee ja kolm singlit: „Changes“, „Beat Yourself Up“ (koos Kenny G´ga) ja „Home“ (koos lauljatar Hikaru Utada´ga).

Uuel albumil on suurepäraseid meloodiaid ja väga häid popilugusid – plaadi avalöök „Changes“ (väga huvitavate harmooniatega lugu, mis valiti Billboardi küsitluses 32% inimeste poolt albumi parimaks looks!) või albumi teine lugu „Beat Yourself Up“ või hoopis veidi „unine“, aga ilus „Don´t Meet Your Heroes“. Minu kõrva jaoks on albumi üks ilusamaid lugusid veidi soulilik „Hey Brother“ (seda laulu kuulusin kuus korda järjest, ja ikka jäi väheks), nagu ka albumi viimane (12) laul „I Used To Be Cringe“ (mõnikord ei olegi vaja muud kui kitarr, võrratu laul ja taustakoor).

Nagu eelpool mainisin löövad Charlie Puthi värskel stuudioalbumil kaasa USA saksofonist, helilooja, supertäht Kenny G (mõnusa olemisega „Cry“, mis meenutab 80ndate aastate poppi), USA R&B lauljatar, laulude autor Ravyn Lenae („New Jersey“, mis toob meelde 80. aastate souli ja R&B), Jaapani/USA lauljatar, muusikaprodutsent Hikaru Utada (väga ilus lugu „Home“), USA lauljatar ja näitlejatar Coco Jones (oh jaa, romantiline soul ja R&B, midagi sellist, mida tehti 90. aastate alguses - „Sideways“), legendaarsed USA lauljad, muusikud, heliloojad Michael McDonald ja Kenny Loggins („Until It Happens to You“, klassikaline yacht soul, mida on täiustatud modernse produktsiooniga) ja USA näitleja, muusik Jeff Goldblum, koos The Mildred Snitzer Orchestra´ga (džässilik „Until It Happens To You“).

Uus album on tugevasti mõjutatud Charlie Puthi abielust ja lapse sünnist, lood räägivad muutustest, küpsemisest. Charlie Puth on ütelnud sedagi, et nüüd teeb ta muusikat iseendale, mitte teistele.

Kuula ise ka:

Nessa Barrett

„Jesus Loves A Primadonna“

(Warner Music)

„Oma tumeda esteetika ja sensuaalsete poplugude poolest tuntud USA lauljatar Nessa Barrett on avaldanud oma uue EP "Jesus Loves A Primadonna". EP-le eelnesid singlid "High On Heaven" ja "Stay With Me", mis ilmusid selle aasta alguses. Algselt sotsiaalmeediasse üles laaditud lauluvideote kaudu muusikamaailma tähelepanu pälvinud artist on kiiresti kindlustanud endale koha oma põlvkonna ühe äratuntavama häälena.

2022. aastal andis Barrett välja oma esimese täispika albumi "young forever", mis sisaldas ülipopulaarset hitti "die first". Edu jätkus 2024. aastal tema teise albumiga "AFTERCARE", mis kinnistas Barretti positsiooni ühe huvitavama nimena moodsas popmuusikas. Albumilt tuntud rahvusvahelise populaarsuse saavutanud hittide hulka kuuluvad "PASSENGER PRINCESS" ja "MUSTANG BABY", mis on valminud koostöös Artemasega. Eriti sotsiaalmeedias on suurt populaarsust saavutanud laul "P*RNSTAR", mida on rahvusvaheliselt striimitud üle 200 miljoni korra.

Kunstnik on loonud eduka koostööprojekti „la di die“ koos Jaden Hossleriga, millel on lähenemas pool miljardit rahvusvahelist striimimist.“

Niimoodi tutvustab Nessa Barretti uut EP´d Warner Musicu pressiteade.

Janesa Jaida "Nessa" Barrett (sündinud 6. augustil 2002) on USA laulja-laulukirjutaja ja sotsiaalmeedia persoon. Ta tõusis esile TikTokis ja hakkas teismeeas kavereid üles laadima, mis viis ta plaadilepingu sõlmimiseni Warner Recordsiga.

Ta avaldas debüütsingli "Pain" 2020. aastal. 2021. aastal järgnes debüüt-EP "Pretty Poison", mis ühendas alternatiivpopi ja poproki elemente. 2022. aastal andis ta välja oma debüütalbumi "Young Forever". 2023. aastal avaldas ta teise EP "Hell Is a Teenage Girl" ja 2024. aastal teise stuudioalbumi "Aftercare", mis sisaldas elektropopi ja süntpopi lugusid.

Barrett on Puerto Rico päritolu. Ta sündis ja kasvas üles Galloways, New Jerseys. Nooruses tundis Barrett end võõrdununa, kuid lauljatar kinnitab, et ta on laule kirjutanud sellest ajast peale, kui kõndima ja rääkima õppis.

2019–2021: Karjääri algus ja „Pretty Poison“

2019. aastal hakkas Barrett TikTokis videoid postitama, mis viis plaadilepinguni Warner Recordsiga. 2020. aasta juulis andis ta välja oma klaveripõhise debüütsingli "Pain".

Järgmise aasta oktoobris avaldas ta oma teise singli "If U Love Me". Seejärel singlid: "Santa Baby", "La Di Die" (koos Jxdniga, produtsendiks Travis Barker). Barrett ja Jxdn esitlesid koos Barkeriga singlit esimest korda otse-eetris 7. aprillil 2021 Jimmy Kimmel Live! episoodis ja esitasid laulu uuesti The Ellen DeGeneres Show's 12. aprillil 2021.

Augustis 2021 debüteeris tema lugu „I Hope Ur Miserable Until Ur Dead“ Billboard Hot 100 edetabelis 88. kohal, mis oli Barretti esimene lugu selles nimekirjas.

Tema debüüt-EP „Pretty Poison“, mis sisaldas seitset uut lugu, ilmus 10. septembril 2021, see langes kokku ülemaailmse enesetapu ennetamise päevaga.

2022–2023: „Young Forever“ ja „Hell is a Teenage Girl“

Barrett andis 2022. aasta veebruaris välja singli "Dying on the Inside". Sama aasta juunis andis Barrett välja oma debüütalbumi esiksingli "Die First". Laul on pühendatud tema sõbrale Cooper Noriegale, kes oli hiljuti surnud juhusliku narkootikumide üledoosi tagajärjel. Selles loos laulab Barrett lootusest, et ta ei pea kunagi läbi elama ema kaotuse valu, palvetades, et ema sureks esimesena neist kahest.

Septembris 2022 ilmus albumi teine singel – „Madhouse“. Laul käsitleb vaimse tervise probleeme.

Oktoobris 2022 ilmus albumi kolmas singel "Tired of California" ja esimene stuudioalbum "Young Forever“.

Uusi singleid ilmus ka 2023. aastal: „Bang Bang!“, „American Jesus“, „lie“. Need ilmusid ka lauljatari EP´l „Hell Is a Teenage Girl“ (juuli 2023). Seejärel veel mitmeid uusi laule: „Sick of Myself“ (koos Whethaniga), „Club Heaven“ (see on pühendatud varalahkunud sõbrale, Cooper Noriegale) ja „Girl in New York“. 

2024–tänapäev: „Aftercare“ ja „Jesus Loves a Primadonna“

Jaanuaris 2024 ilmus järjekordne uus singel ja sama aasta novembris lauljatari teine album „Aftercare“. Albumilt on ilmunud kolm singlit: „Passenger Princess“, „Disco ft. Tommy Genesis“ ja „Dirty Little Secret“.

Teise albumi nn lux-versioon (ilmus 7. veebruaril 2025) sisaldas ka kuut uut laulu!

Käesolev aasta – 2026. Jaanuaris ilmus uus singel „High On Heaven“, veebruaris uus laul „Stay With Me“ ja 20. märts – suurepärane uus EP „Jesus Loves a Primadonna“. Uus EP on päris huvitav samm tema karjääris ja jätkab seda tumedamat, emotsionaalsemat joont, mida ta on viimastel aastatel arendanud.

Emotsionaalselt vägagi laetud EP keskmes on väga selge kontseptsioon – armastus (selle ilu ja lagunemine), emotsioanaalne haavatavus, kaotus ja igatsus, „primadonna“ kui karakter – tugev, aga katkine inimene. Seetõttu on EP alatoon tume, dramaatiline, kuid uskuge mind kõik EP laulud on ülimalt ilusad, õrnad, kuid sisemiselt võimsa oleku ja tundega.

Uus EP jätkab lauljatari dark popi/alternatiivpopi saundi (on ju öeldud, et Nessa Barrett ongi nn dark pop kuninganna). Siin on palju õhulisi, melanhoolseid lugusid („Black Haired Madonna“, „Venoma“, „Buffalo 66“, EP viimane laul „Stay With Me“). Laul ja esitus on väga intiimsed ja samas ka emotsionaalsed. Olen lugenud, et see on ongi ka dream pop, milles on Lana Del Rey hingamist.

Ja veel. Muusikakriitikud on tõdenud, et kui kuulajale meeldis lauljatari eelmine album „Aftercare“, siis uus EP on veel kontsentreeritum ja atmosfäärilisem versioon sellelt albumilt tuttavaks saanud maailmast.

Barrett nimetab oma kõla ja esteetika mõjutajateks Arctic Monkeysi, Lana Del Reyd, Melanie Martinezi ja The Neighbourhood'i.

Kuula ise ka:

Jack Harlow

„Monica“

(Warner Music)

“Superstaar Jack Harlow avaldas oma kauaoodatud albumi "Monica". Oma žanri teerajajaks nimetatud Harlow on pälvinud mitu Grammy nominatsiooni, üle 13 miljardi ülemaailmse striimi ja mitu esikohahitti.

Jack Harlow on kindlustanud oma tugevat positsiooni räpižanris oma viimaste albumitega: "Hello Miss Johnson", "Tranquility" ja "Just Us" (koos Doja Catiga).

Harlow sai kuulsaks hittlooga "Lovin On Me", mis on jõudnud ligi 2 miljardi ülemaailmse striimimiseni.

Jack Harlow ühendab oma muusikas oskuslikult huumorit ja enesekindlust ning ta on tuntud karismaatilise esinejana. Samal ajal läheneb Harlow hittlugu "WHATS POPPIN" samuti 2,5 miljardile ülemaailmsele striimimisele.

Harlow'd peetakse üheks meie aja põnevamaks artistiks. Ajakiri „Rolling Stone“ on nimetanud Harlow' laulu "THRU THE NIGHT" "lauluks, mida pead teadma", kirjeldades seda kui "uskumatult nutikat". Ajakiri Forbes on omalt poolt öelnud, et Harlow on hiphopi kuninglikkuseks valmis.“

Niimoodi tutvustatakse Jack Harlow´ uut albumit Warner Music pressiteates.

Jackman Thomas Harlow (sündinud 13. märtsil 1998) on Ameerika räppar ja laulja. Ta alustas oma karjääri 2015. aastal ning andis välja mitu EP-d ja miksteipi, kuni sõlmis 2018. aastal lepingu Don Cannoni ja DJ Drama plaadifirmaga Generation Now.

Harlowi esimene läbimurre toimus tema 2020. aasta singli "Whats Poppin" ilmumisega. Tänu populaarsusele TikTokis ja järgnenud remiksile, kus osalesid räpparid DaBaby, Tory Lanez ja Lil Wayne, jõudis see USA Billboard Hot 100 edetabelis teisele kohale, sai Ameerika Plaaditööstuse Assotsiatsioonilt (RIAA) teemantplaadi staatuse ja kandideeris 63. iga-aastasel Grammy auhindade jagamisel parima räpiesinemise kategoorias.

Laul eelnes tema debüütstuudioalbumile "Thats What They All Say" (2020), mis sai RIAA-lt plaatinaplaadi staatuse. 2021. aastal esines Harlow külalisena Lil Nas X-i singlil "Industry Baby", mis jõudis Billboard Hot 100 edetabeli tippu. Tema teine ​​ja kolmas album „Come Home the Kids Miss You“ (2022) ja „Jackman“ (2023), debüteerisid Billboard 200 edetabelis esikümnes.

Esimest toetas tema teine ​​Billboard Hot 100 edetabelis esikohale jõudnud singel "First Class".

2023. aastal esines ta külalisena Jungkooki singlil "3D", mis jõudis viiendale kohale, samas kui tema enda singel "Lovin on Me" sai tema kolmandaks esikohalooks edetabelis.

Harlow on pälvinud arvukalt tunnustusi, sealhulgas 2021. aasta Billboardi muusikaauhindade jagamisel parima uue artisti auhinna. Samal aastal nimetas Variety ta aasta hititegijaks ja ta lisati Forbes'i 30 alla 30-aastaste edukaimate inimeste edetabelisse.

Lisaks muusikale on Jack Harlow toimetanud ka näitlejana - ta debüteeris filmilinal Jeremyna 2023. aastal Calmaticu lavastatud 1992. aasta filmi "White Men Can´t Jump" uusversioonis.

Aprillis 2023, Harlow mängis Jack Harlow kaasa ka Apple TV+ filmis „The Instigators“, milles mängisid ka Matt Damon ja Casey Affleck.

Jackman Thomas Harlow sündis 13. märtsil 1998 Louisville'is Kentuckys. Ta kasvas üles Shelbyville'i lähedal asuvas hobusefarmis.

Lapsepõlves kolis ta perega Shelbyville'ist Louisville'i ja hakkas räppima juba 12-aastaselt. Harlow ja tema sõber Copelan Garvey kasutasid riimide ja laulude salvestamiseks Guitar Hero mikrofoni ja sülearvutit. Nad tegid CD nimega „Rippin' and Rappin'“ ning müüsid selle koopiaid oma koolis Highland Middle Schoolis. Seitsmendas klassis hankis ta professionaalse mikrofoni ja tegi oma esimese miksteibi nimega „Extra Credit“, kasutades hüüdnime Mr. Harlow. Ta moodustas koos erinevate sõpradega kollektiivi Moose Gang.

2015–2018: varased miksteibid ja Private Garden

Novembris 2015 andis Harlow välja oma esimese kommertsplaadi, EP „The Handsome Harlow“. Keskkoolis käies andis noormees sageli välja müüdud kontserte Louisville'i kontserdipaikades nagu Mercury Ballroom, Headliners ja Haymarket Whiskey Bar.

Juunis 2016, vähem kui kuu aega pärast Athertoni keskkooli lõpetamist, andis ta välja miksteibi „18“, mis oli esimene album tema plaadifirma ja muusikakollektiivi Private Garden´iga. Kollektiivis teevad kaasa ka Harlow' sagedased kaastöölised The Homies, kuhu kuuluvad Louisville'i räpparid ja produtsendid Ace Pro, 2forWoyne, Shloob, Quiiso ja Ronnie Lucciano

Suvel 2017 andis Harlow välja singli "Routine".Sama aasta oktoobris andis ta välja veel ühe singli "Dark Knight" koos muusikavideoga. Ta tunnustab Cyhi the Prynce'i abi kirjutamisblokist ülesaamisel ja loo lõpetamisel.

"Dark Knightist" sai Harlow' miksteibi "Gazebo" singel, mis ilmus 2017. aasta novembris.

Pärast Atlantasse kolimist töötas Harlow sissetuleku täiendamiseks Georgia osariigi ülikooli kohvikus asuvas Chick-fil-A-s. Umbes sel ajal alustas ta salvestamist Means Streeti stuudios ning sõlmis hiljem lepingu DJ Drama ja Don Cannoni plaadifirmaga Generation Now, mis tegi koostööd ka Atlantic Recordsiga.

Augustis 2018 avaldas Harlow oma suure plaadifirma debüütmixtape'i „Loose“. Albumil olid külalisesinejate laulud CyHi the Prynce'ilt, K Campilt, 2forWoyne'ilt ja Taylorilt. Seejärel käis Harlow ka kontsertturneel Põhja-Ameerikas.

„Thats What They All Say“, aastad 2020-2021

Jaanuaris 2020 andis Harlow välja singli "Whats Poppin", mis oli tema teise EP "Sweet Action" esimene singel. Laulu jagati laialdaselt TikToki sotsiaalmeedia platvormil ja Cole Bennetti produtseeritud videol oli 2021. aasta mai seisuga üle 135 miljoni vaatamise.

Juunis 2020 andis Harlow välja loo "Whats Poppin" remiksi, milles osalevad DaBaby, Tory Lanez ja Lil Wayne. Remiks viis loo Hot 100 edetabelis teisele kohale. Oktoobris 2020 andis Harlow välja veel ühe singli "Tyler Herro", mis on esimene singel tema debüütstuudioalbumilt "That's What They All Say".Laulule tehti muusikavideo, kus Harlow ja NBA tähtmängija Tyler Herro teevad kaasa. Laulu kiideti Harlow' sõnade ja esituse "kerge ja kaalutu karisma" eest.

Detsembris 2020 teatas Harlow debüütalbumi ilmumisest. Teine singel "Way Out", kus teeb kaasa Big Sean, ilmus 9. detsembril 2020. Album ise ilmus 11. detsembril 2020. See sisaldab ka lugu "Whats Poppin" ja selle remiksi.

Märtsis 2021 esines Harlow muusikalise külalisena populaarses telesaates "Saturday Night Live" 46. Oma esimeses setis esitas ta popurrii lugudest "Tyler Herro" ja "Whats Poppin" ning teises setis esitas ta koos Adam Levine'iga loo "Same Guy". Samuti esines ta ja esitas salmi eelnevalt salvestatud NFT-teemalises paroodias Eminemi 2002. aasta singlist "Without Me".

Mais 2021 avaldas Harlow koostöös Eminemi ja Cordae'ga loo Eminemi 2020. aasta singli "Killer" remiksiks. 23. juulil 2021 avaldas ta koostöös Lil Nas X-iga loo "Industry Baby". Laul jõudis Hot 100 edetabelis esikohale, see oli Harlow' esimene edetabeli esikoha singel!

Augustis 2021 andis ta välja koostöös Pooh Shiestyga albumi "SUVs (Black on Black)".

2022–tänapev: „Come Home the Kids Miss You“ ja „Jackman“

Veebruaris 2022 avaldas Jack Harlow singli "Nail Tech", mis oli tema teise stuudioalbumi esimene singel.

Kuu aega hiljem teatas Harlow, et tema teine ​​stuudioalbum kannab pealkirja "Come Home the Kids Miss You". Album ilmus 6. mail. See debüteeris USA Billboard 200 edetabelis kolmandal kohal, sellest sai Harlow' teine ​​USA viie parima hulka jõudnud debüüt edetabelis. Album jõudis ka Suurbritannia albumite edetabelis 4. kohale. Albumi teine singel "First Class" sai tema teiseks Billboard Hot 100 edetabelis esikohale tõusnud looks ja aasta esimeseks hiphop-lauluks, mis sellele positsioonile jõudis.

Ja juba aprillis 2023 teatas Harlow oma sotsiaalmeedia kontodel oma kolmanda albumi "Jackman" ilmumisest. Album ilmuski 28. aprillil 2023. See debüteeris USA Billboard 200 edetabelis 8. kohal. Sellest sai Harlow' kolmas esikümne koht edetabelis. „Jackman“ debüteeris ka Kanada albumite edetabelis 9. kohal. Sama aasta 10. novembril andis ta välja singli "Lovin on Me", millest sai tema esimene esikohalugu Suurbritannia singlite edetabelis ja kolmas esikohalugu Billboard Hot 100 edetabelis.

Mõjutajad

Jack Harlow on kinnitanud, et teda on mõjutanud mitmed erinevad muusikastiilid ja paljud põnevad artistid nagu Eminem, Drake, Janye West, Lil Wayne, Outkast, kuid ka Willie Nelson, Johnny Cash, Hall & Oates, Fergie ja Jesse McCartney.

Mees on maininud sedagi, et sageli võtab ta oma lugusid kui lühifilme, mistõttu on ta toonitanud, et tema lemmikud filmimaailmas on Martin Scorsese, Quentin Tarantino ja Alfred Hitchcock.

Albumid

Seni on Jack Harlow´l ilmunud neli LP´d: „Thats What The All Say“ (2020), „Come Home the Kids Miss You“ (2022), „Jackman“ (2023) ja „Monica“ (2026).

Uus album „Monica“

„Monica“ on Jack Harlow´ neljas stuudioplaat. See ilmus 13. märtsil 2026 (samal päeval on ju ka Jack Harlow sünnipäev), kaasa löövad ka Mustafa, Ravyn Lenae ja Omar Apollo. Räppari eelmisest albumist „Jackman“ oli möödas juba kolm aastat.

Harlow on uuel albumil teinud koostööd mitmete ja mitmete produtsentidega: Babe Truth, Hollywood Cole, Clay Harlow, Aksel Arvid, Roget Chahayed – need on uued koostööpartnerid, varasemast on koostöö jätkunud: Robert Glasper, Cory Henry ja Lido.

Uus album valmis 2025. aastal New Yorgis (kuulsas Electric Lady stuudios). Harlow oli veidi enne seda kolinud ka New Yorki elama. Harlow on ütelnud, et kui ta kolib kuhugile uude kohta, siis hakkab ta ennast ka teistmoodi nägema. Täpselt nii läks ka uue albumiga, mis tegelikult pidi ilmuma pisut varem, aga võttis lihtsalt rohkem aega. Lisaks ka see, et uus keskkond pani Harlow kirjutama teistsuguseid lugusid.

Albumil on kokku vaid 9 lugu ja albumil pikkuseks 28 minutit ja 1 sekund. Mitte just väga palju, mistõttu võiks ju seda ka lausa EP´ks pidada, kuid uskuge mind, alati pole tähtis lugude arv ja albumi pikkus, vaid ikkagi see, mida me albumil kuuleme. Ja minu arvates on see, mida me albumil kuuleme, igati põnev ja mõjus, et mehe uut albumit tähelepanelikult kuulata ja kaasa mõtelda.

Žanriliselt on Harlow uus album selge stiilimuutusega plaat, siin on R&B´d ja neo-souli, on palju live-instrumente ning klassikalist hip-hopi on vähem kui varem. Rohkem on laulu ja meloodiaid, kusjuures Harlow on ütelnud, et tahtis uue albumiga katsetada oma häält ja leida isiklikumat kõla, olla küpsem, mitte lihtsalt teha järjekordset peavoolu-räpiplaati.

Uue albumi muusika on mõnus kuulata, rahulik, huvitavate rütmilahenditega ja kui lugudes kasutatakse puhkpille („Trade Places“), džässilikku kitarri („Lonesome“, „Prague“), klahvpille ja keelpille („My Winter“, „All Of My Friends“, „Living Alone“), siis minu kõrvale on see igati meeldiv.

Kellele või millele vihjab uue albumi pealkiri? Selle kohta on mitmeid teooriaid, nii muusikalisi kui ka lausa poliitilisi, kuid Jack Harlow ise pole seda seni veel avaldanud.

Kuula ise ka:

Bruno Mars

„The Romantic“

(Warner Music)

„16-kordne GRAMMY võitja Bruno Mars on välja andnud oma kauaoodatud neljanda sooloalbumi "The Romantic".

Uuelt albumilt ilmus jaanuarikuu alguses osingel "I Just Might". Globaalselt on singel kogunud juba ligi 250 miljonit striimi.

"The Romantic" on Bruno Marsi esimene sooloalbum kümne aasta jooksul. Tema eelmine sooloalbum "24K Magic" (2016) võitis kokku kuus GRAMMY auhinda, sealhulgas maineka aasta albumi auhinna.

Uus album järgneb supertähe erakordselt edukale perioodile ülemaailmsetes edetabelites.

Bruno Marsi hiljutiste hittide hulka kuulub GRAMMY auhinna võitnud laul "Die With a Smile" koos Lady Gagaga, millest sai Spotify ajaloo kiiremini miljardi striimini jõudnud laul!

Teine suur hitt on laul "APT." koos ROSÉ'ga, mis nimetati Apple Musicu 2025. aastal rahvusvaheliselt enim striimitud looks. APT. võitis ka 2025. aasta MTV videomuusikaauhindadel aasta loo auhinna ja pälvis kolm GRAMMY nominatsiooni.

Bruno Mars on üks meie aja mõjukamaid ja enimkuulatumaidd artiste. Jaanuaris 2025 sai temast Spotify ajaloo esimene artist, kelle igakuine kuulajate arv ületas 150 miljonit. Marsi varasemad albumid „Doo-Wops & Hooligans“ (2010), „Unorthodox Jukebox“ (2012) ja „24K Magic“ (2016) on sisaldanud suuri hitte, nagu „Just the Way You Are“ ja „Locked Out of Heaven“, aga ka tema viimase albumi „24K Magic“ nimilugu, mis on kogunud üle maailma üle kolme miljardi striimi.

„Just the Way You Are“ kannab ka kõigi aegade kõrgeima sertifikaadiga loo tiitlit, omades Ameerika Ühendriikides 21-kordset RIAA plaatina sertifikaati.

Oma karjääri jooksul on Bruno Mars saavutanud üheksa Billboard Hot 100 edetabelis esikohahitti ja müünud ​​üle maailma üle 150 miljoni plaadi. Bruno Mars teatas ka, et alustab aprillis maailmaturneed „The Romantic“.“

Niimoodi tutvustab Bruno Marsi ja tema uut albumit Warner Music.

Bruno Mars ehk Peter Gene Hernandez on sündinud 8. oktoobril 1985 Honolulus, Havail. Ta on viimasel kümnendil ja pisut rohkem olnud kindlasti üks andekamaid USA lauljaid, laulukirjutajaid ja multiinstrumentaliste, kes ka ise plaate produtseerib ning on ju ta veel ka koreograaf. Paljude muusikasõprade arvates võib just Bruno Marsi pidada uueks popikuningaks.

Tänaseks on müüdud maailmas üle 100 miljoni Bruno Marsi singli, mis teeb temast läbi aegade ühe edukama artisti. Tal on olnud kogunisti 6 USA singlimüügitabeli eskoha hitti.

Mars on võitnud mitmeid auhindu, sh Grammysid. Ajakirjad “Time” ja “Forbes” on valinud ta maailma mõjukamate inimeste hulka jne. Mars on tuntud ka oma vahvate lavashow’de poolest, ja teda saadab ka tema ansambel The Hooligans. Selles bändis kasutatakse väga mitmeid instrumente, sh elektrikitarr, basskitarr, klaver, klahvpillid, trummid, puhkpillid, lisaks veel taustalauljaid ja tantsijad, selline uhke värk.

Laulmist ja muusika tegemist alustas ta juba lapsena, sest ka tema vanemad on muusikud. Ta esines juba lapsena oma kodulinnas (talle meeldis järgi teha Elvis Presley’t, kes Bruno Marsile väga meeldib, eriti Elvise 1950ndad aastad, Mars kiidab väga ka varalahkunud Prince’i ja ansamblit The Police). Mars on teinud järgi ka Michael Jacksonit ning Little Richardit, kuid ta kinnitab, et väga palju on teda mõjutanud ka doo-wop muusika ning R&B. R&B artistidest toob ta välja Keith Sweati, Jodeci, R. Kelly, Stevie Wonderi, kuid lisaks veel ka teiste muusikasuundade esindajaid nagu Led Zeppelin, The Beatles, Freddie Mercury jt.

Pärast keskkooli lõppu kolis Bruno Mars Los Angelesesse, et hakata tegelema muusikaga.

2009 oli ta üks produktsioonitiimi The Smeezingtons liikmetest, kes kirjutasid laulu “Nothin’ on You” B.o.B.’le ning “Billionaire” Travie McCoy’le. Mõlemas loos laulis kaasa veidi ka Bruno Mars.

2010 ilmus juba mehe enda esimene sooloplaat “Doo-Wops & Hooligans”, millel oli ka USA singlimüügitabeli esikohale tõusnud laulud “Just the Way You Are” ja “Grenade”, liskas veel hittlugu “The Lazy Song”.

Kaks aastat hiljem ehk 2012 ilmus tema teine plaat “Unorthodox Jukebox”, mis tõusis USA plaadimüügitabeli etteotsa. Plaadil megahitid “Locked Out of Heaven”, “When I Was Your Man” ja “Treasure”.

2014 laulis Bruno Mars kaasa Mark Ronsoni superhitis “Uptown Funk”. Mars oli ka üks loo autoritest.

Ja 2016. aastal mehe kolmas album “XXIVk Magic”.

Suurepärane popmuusika album, mida saab “lahteradada” ka R&B ja funk-muusika plaadiks. Igal juhul oli see minu jaoks selle aasta üks ägedamaid plaate, milles on mõjutusi väga erinevatest asjadest, on tunda 60ndate, 70ndate, 80ndate ja 90ndate aastate hõngu, on väga vahvaid meloodiaid ja harmooniaid, on palju põnevaid effekte, kasutatakse vokoderi, põnevaid instrumente jne jne.

Aastal 2018 andis Nile Rodgersi teada, et Bruno Mars töötab  tema ja Chici stuudioalbumi "It's About Time" kallal.

2019. aasta veebruaris andsid Mars ja Cardi B välja loo "Please Me". Singel jõudis Billboard Hot 100 edetabelis kolmandale kohale ja jõudis 20 parema hulka Kanadas, Uus-Meremaal ja Ühendkuningriigis.

Mars, Ed Sheeran ja Chris Stapleton tegid viis kuud hiljem koostööd loo "Blow" loomisel Sheerani neljanda stuudioalbumi "No.6 Collaborations Project" (2019) jaoks.

2020. aasta veebruaris teatati Marsi ja Disney partnerlusest "muusikateemalise teatraalse narratiivi" jaoks, milles laulja mängib filmi peaosa ja produtseerib seda. Kuu aega hiljem kinnitati, et Mars töötab oma järgmise albumi kallal koos Babyface'iga.

COVID-19 sulgemise ajal kirjutas ta iga päev muusikat oma eelseisva albumi jaoks. Samal aastal müüs Mars osa oma laulukataloogist Warner Chappell Musicule ja jättis väikese osa endale; tema kaaskirjastusleping BMG-ga oli samuti osa tehingust. 2021. aastal maksti Marsile väidetavalt 3,2 miljonit dollarit esinemise eest Motorola tegevjuhi poja pulmas Cape Codis.

26. veebruaril 2021 teatasid Mars ja räppar Anderson Paak, et nad panid kokku uue „projekti“ (bändi) – Silk Sonic ja salvestasid albumi. Sama aasta 12. novembril ilmunud albumil „An Evening with Silk Sonic“ on külalisesinejana Bootsy Collins. Peamiselt Marsi ja D'Mile'i produtseeritud lugu debüteeris Billboard 200 edetabelis teisel kohal ning Austraalia, Kanada ja Uus-Meremaa esiviisikus. Kuid see polnud veel kõik, sest albumilt ilmusid Singlitena lood „Leave the Door Open”, „Skate”, „Smokin out the Window”, mis oli Con Funk Shuni loo „Love's Train” kaverversioon, ja „After Last Night” (koos Thundercati ja Bootsy Collinsiga).

„Leave the Door Open” jõudis Billboard Hot 100 ja Uus-Meremaa edetabelite tippu. Kõik singlid peale „Skate” jõudsid Billboard Adult R&B Songs edetabelite tippu ja album oli selles edetabelis nelja esikohasingliga teine.

2022. aasta Grammy auhindadel pälvis Silk Sonic looga „Leave the Door Open” aasta plaadi, aasta laulu, parima R&B esituse ja parima R&B laulu auhinnad.

Mars jätkas oma Bruno Mars at Park MGM kontsertturneed 2022. aastal ja alustas maailmaturneed kontsertidega Sydneys ja Tokyos. Tuur jätkus 2023. aastal Lõuna-Koreas, Filipiinidel, Brasiilias, Tšiilis, Gruusias ja Iisraelis.

Järgmisel aastal, pärast kontserte Tokyos, Bangkokis ja Singapuris, lõppes tuur 14 kontserdiga Brasiilias

Bruno Mars jätkas ka uue muusika kirjutamist, nüüd koos Lady Gaga´ga. Nad andsid oma singli "Die with a Smile" välja 16. augustil 2024. Laul pälvis 2025. aasta Grammy auhindade jagamisel parima popduo/grupi esituse auhinna ja kandideeris aasta laulule.

Kuu aega hiljem andsid Mars ja Rosé välja hittloo "APT", mis on Rosé debüütalbumi "Rosie" (2024) esimene singel.

Nii „Die with a Smile“ kui ka „APT“ olid 2024. aasta novembris ja jaanuaris 2025 maailma enim striimitud lood.

24. jaanuaril 2025 andsid Mars ja Sexyy Red välja loo "Fat Juicy & Wet".

Mars produtseeris filmi "Lilo & Stitch" (2025) jaoks Elvis Presley loo "Burning Love" uue kaveri, mida esitasid tema vennapojad Nyjah Music ja Zyah Rhythm

5. jaanuaril 2026 säutsus Bruno Mars, et tema järgmine album on valmis. 7. jaanuaril 2026 kinnitas Mars singli "I Just Might" ilmumist 9. jaanuaril ja albumi pealkirja "The Romantic" ning ilmumiskuupäeva.

27. veebruaril 2026 ilmuski Bruno Marsi neljas stuudioplaat „The Romantic“. Samal päeval ilmus ka albumi teine singel „Risk It All“. Aprillist oktoobrini 2026 toimub plaati tutvustav kontsertturnee – 71 kontserti nii Põhja-Ameerikas kui ka Euroopas.

Uue albumi 9 laulu on kirjutanud Bruno Mars, kui appi on tulnud ka mitmed teised muusikamaailma kõvad produtsendid ja laulukirjutajad – Dernst Emile II, Philip Lawrence, James Fauntleroy, Brody Brown, Terius Gray, Dave Guy, Leon Michels jt.

Uuel plaadil on vaid 9 laulu. Selle avalöögiks on imeilus ballaad, rumbalik „Risk It All“, mis ilmus koos plaadiga ka singlina. Laulu meloodia tundub mulle vägagi tuttav ja siin kuuleb ilusaid puhkpille, kaunist kitarri jpm ilusat. Bruno Mars oskab neid ilusaid lugusid kirjutada ja esitada.

Teine lugu on „Cha Cha Cha“. Taaskord kõrvu paitav laul, mis ongi esitatud tšatšana. Ka siin on puhkpille ja palju muud põnevat.

Kolmas laul on esimese singlina ilmunud hittlugu „I Just Might“, mis on igati mõnusa olemisega tantsuhitt, selline 70ndate aastate ja diskostiilis lugu, mille suurepärane refrään, mis kergesti ka meelde jääb.

Kõrvu paitavaid ja romantilisi lugusid on albumil veel ja veel – „God Was Showing Off“ (oskus kasutada puhkpille on imeline), „Why You Wanna Fight?“ (imeliselt ilus R&B/soulilugu), „Nothing Left“ (võimas ballaad).

Tantsulikumat, funkilikku souli kuuleme laulus „On My Soul“ (ja jälle need puhkpillid!).

Plaadi lõpetab imeilus „Dance With Me“.

Imeline plaat (ilusad meloodiad, kaunid harmooniad) on see Bruno Marsi uus stuudioplat „The Romantic“. Sobib kõikidele romantikutele ja Bruno Marsi fännidele.

Bruno Marsi muusikast

Marsi muusikat on tuntud mitmesuguste stiilide, muusikažanrite ja mõjutuste poolest, sealhulgas pop, funk ja soul. Oma muusikasse lisab ta ka teisi elemente nagu disko, reggae ja rokk.

Tema debüütalbum „Doo-Wops & Hooligans” on peamiselt pop-, reggae-pop- ja R&B-plaat. Paljudel Marsi lugudel albumil on „hea enesetunde”, muretud ja optimistlikud meeleolud.

Marsi hilisem album „Unorthodox Jukebox” (nagu ka tema debüütalbum) on mõjutatud diskost, funkist, rokist, reggae-st ja soulist ning ballaadidest. Marsi kolmandat albumit, „24K Magic“, mõjutasid R&B, funk, pop ja new jack swing.

Kuula ise ka:

Hilary Duff

“Luck … Or Something”

(Sony Music)

„Hilary Duff avaldas kauaoodatud uue ajastu albumi "luck.. or something", mis on superstaari kuues stuudioalbum. Albumilt on juba ilmunud kaks singlit: "Mature", mis ilmus eelmise aasta lõpus, ja "Roommates", mis ilmus jaanuaris 2026.

Uuel albumil on lugu "Weather For Tennis", millele tuleb ka muusikavideo. Hilary Duff naaseb sel aastal ka lavale oma "Small Rooms Big Nerves" tuuriga, mille piletid müüdi koheselt läbi.

Rahvusvaheline sensatsioon Duff, kes pöörab oma karjääris uut peatükki, on tuntud popstaari, näitlejanna, artisti ja produtsendina. Duff on tuntud eelkõige oma peaosa poolest Disney Channeli hittseriaalis "Lizzie McGuire" ja sellele järgnenud filmis "The Lizzie McGuire Movie", mis kinnistas tema staatuse oma aja kuulsaima teismelise staarina.

Duffi on nähtud ka filmides "Agent Cody Banks", "A Cinderella Story", "Cheaper by the Dozen", "War, Inc." ja "According to Greta". Duff on osalenud ka legendaarse sarja "How I Met Your Father" produtseerimises.

Lauljatari kolm esimest albumit – 2003. aastal ilmunud mitmekordse plaatinaplaadi staatusega „Metamorphosis“, tema enda nimega plaatinaplaadi staatusega „Hilary Duff“ (2004) ja 2007. aasta autobiograafiline tantsupopi album „Dignity“ – on kokku müünud ​​maailmas üle 15 miljoni eksemplari.

Artisti eelmine album „Breathe In. Breathe Out.“ ilmus 2015. aastal. Album oli elektrooniliste mõjutustega poplaulude kogumik, mille Duff lõi koos mitmete murranguliste laulukirjutajate ja produtsentidega, sealhulgas Sean Douglas (Jason Derulo, Demi Lovato), Tove Lo (Ellie Goulding, Icona Pop), Matthew Koma (Zedd, Alesso, OneRepublic), Bloodshy (Madonna, Britney Spears, Kylie Minogue) ja Duffi enda lemmik Ed Sheeran, kes kirjutas ja produtseeris albumi loo „Tattoo“.

„Breathe In. Breathe Out“ jõudis iTunes'is esikohale vaid mõni tund pärast ilmumist, jõudis Billboardi albumite edetabelis kolmandale kohale ja Billboardi 200 parima edetabelis viiendale kohale.“

Niimoodi tutvustab Hilary Duffi uut albumit Warner Music.

Tõepoolest, lauljatari eelmisest albumist on möödas 11 aastat! Mistõttu tasub meenutada, millega on lauljatar tegutsenud, millised on tema suurimad saavutused.

Hilary Duff saab selle aasta 28. septembril 39-aastaseks. Duff on olnud aastate jooksul tõeline multitalent, sest on olnud edukas nii näitlejana kui ka lauljana. Juba üsna noorelt nimetati ta teismeliste iidoliks ja seda paljuski tänu sellele, et mängis peaosa teismelistele suunatud sarjas “Lizzie McGuire” (aastatel 2001-2004).

Pärast seda hakkas Hilary Duff tegema koostööd Disney telekanaliga, lõi kaasa mitmes filmis ning ilmus ka jõulualbum “Santa Claus Lane” (2002, väljaandjaks Walt Disney Records). Seejärel sõlmis ta plaadilepingu Hollywood Recordsiga ning ilmus üliedukas album “Metamorphosis” (2003), mida müüdi ainuüksi USA’s üle kolme miljoni eksemplari!

Pärast seda oli Duffi-nimi juba väga popp ning ta hakkas kaasa lööma ka muudes meelelahutusärides – nukud, riided ja parfüümid.

Duff lõi kaasa mitmes filmis, näiteks “Agent Cody Banks” (2003), “A Cinderella Story” (2004), kuid avaldas ka mitu edukat plaati: “Hilary Duff” (2004) ja “Most Wanted” (2005).

Kuid seegi polnud veel kõik! 2007 ilmus album “Dignity”, taaskord väga edukas popiplaat, 2008 ilmus tema kogumikplaat “Best of Hilary Duff” ja seejärel ta lahkus Hollywood Recordsi leivalt. Pärast seda oli ka muusika tegemises üsna pikk paus, sest alles sel aastal ilmuski lauljatari uus plaat – 7 pikka aastat muusikalist pausi.

Selle muusikalise pausi sisustas Hilary Duff filmidega – “War, Inc.” (2008), “According to Greta” (2009), “Bloodworth” (2010), kuid ta jõudis kirjutada ka mõned edukad romaanid! Näiteks “Elixir” (2010), millest sai New York Timesi müügihitt ehk bestseller, edukad olid selle romaani järjed “Devoted” (2011) ja “True” (2013). Seega tõestas Hilary Duff, et ta suudab olla edukas muusikas, filminduses kui ka kirjandusmaailmas!!!

Seejärel lõi Hilary Duff kaasa ka komöödia-draamasarjas “Younger” ning 2014 sõlmis ta lepingu plaadifirmaga RCA Records, aasta aega hiljem ilmus album "Breathe In. Breathe Out", mis tõusis kohe ilumisnädalal Billboard TOP200 plaadimüügitabelis kohale number viis! Ja see oli juba viies Duffi TOP5 koht ilmumisnädalal! Ja seegi on väga kõva saavutus!

Juba 2008 kinnitas lauljatar, et alustab tööd uue plaadiga, kuid seejärel pikk vaikus! Duff ise kinnitab, et talle meeldib väga erinev muusika, meeldib see, mis on popilik ja kaasakiskuv, kuid ka see, mis oleks veidi rokilikum.

Edasi on teada, et ajavehmikul 2012-2013 lindistas Duff uusi lugusid, kuid alles 2015. aasta veebruaris läks ta Rootsi, et teha koostööd Christian Karlssoni ja Tove Lo’ga, mille tulemusena valmis mitu tantsulikku hittlugu. Ja on ju Rootsi see tõotatud maa, kust täna tuleb väga head tantsumuusikat üha rohkem ja rohkem! Aprillis 2015 ilmus ka uue plaadi esiksingel “Sparks”. Sama aasta juunis uus album ”Breathe In. Breathe Out”, mis oli suurepärane popiplaat.

Pärast seda võttis lauljatar ette hoopis teisi asju - Duff naasis moedisaini juurde 2018. aasta jaanuaris, lansseerides koostöös GlassesUSA-ga prillikollektsiooni "Muse x Hilary Duff". Edasine koostöö viis selleni, et kollektsioonist sai GlassesUSA premium-brändide kategooria enimmüüdud bränd.

Veebruaris 2018 teatas lauljatar, et mängib nimitegelast sõltumatus filmis "Sharon Tate'i kummitamine", mis on seotud Sharon Tate'i mõrvaga. Daniel Farrandsi kirjutatud ja lavastatud filmis oli Duff ka tegevprodutsent. Ta mängis koos Lydia Hearsti ja endise "Cheaper by the Dozen 2" kaasstaari Jonathan Bennettiga.

Film linastus 2019. aasta aprillis; 2019. aasta Hollywood Reel sõltumatute filmide festivalil võitis Duff parima naisnäitleja auhinna.

Hiljem, samal aastal esines Duff sarja "Who Do You Think You Are?" kümnenda hooaja ühes osas.

Jaanuaris 2019. aasta investeerisid Duff ja koomik Chelsea Handler kosmeetikasarja "Nudestix". Ta lansseeris oma meigikomplekti "Daydreamer" partnerluse raames 2019. aasta septembris.

Juuli alguses teatati sarja "Younger" seitsmenda ja viimase hooaja pikendamisest.

Veebruaris 2020 avaldas muusikaprodutsent RAC singli „Never Let You Go“, mis on kaver bändi Third Eye Blind hitist, kus laulsid nii Hilary Duff kui ka tema abikaasa Matthew Koma.

Kuid see pole veel sugugi mitte kõik, sest Hilary Duff  kirjutas ja avaldas 2021. aasta märtsis laste pildiraamatu „Minu väike vapper tüdruk“, mille avaldas Random House Children's ja illustreeris Kelsey Garrity-Riley.

Hilary Duff ütles, et raamatu kirjutamiseks inspireeris teda tema tütar. See debüteeris New York Timesi bestsellerite edetabelis laste pildiraamatute kategoorias 8. kohal. Selle järg „Minu väike armas poiss“ ilmus 2023. aasta novembris.

Duff jätkas alates 2021. aastast mitmete äriettevõtete loomist. Ta tegi koostööd kombinesoonide firmaga Smash + Tess, et kujundada emadele ja lastele mõeldud kombinesoonide kollektsioon; see lansseeriti 23. veebruaril 2021 ja väidetavalt müüdi mõne minutiga läbi. 18. mail 2022 sai Duffist laste rõivafirma Carter's emade juht; koostöö tulemusena kujundas ta laste rõivaste kapselkollektsiooni. 2023. aasta novembris avalikustas ta uue äriettevõtte, milleks on samal kuul turule toodud kodulõhnatoodete sarja Below 60° brändidirektor.

Augustis 2025 teatati, et Duffist saab uue draamasarja „Pretty Ugly“ peaosatäitja ja tegevprodutsent, mida saab voogedastada Hulus. Sari põhineb Ameerika autori Kirker Butleri samanimelisel romaanil. Selle stsenaariumi kirjutas Butler ja lavastas Silver Tree.

Järgmisel kuul teatati, et lauljatar on sõlminud lepingu Atlantic Recordsiga uue muusika väljaandmiseks. Sellega kaasneb ka dokumentaalsari, mis kajastab seda, mida Atlantic nimetab Duffi „muusikaliseks tagasitulekuks“.

Esinedes Vogue World: Hollywood 2025-l, avaldas lauljatar oma soovi tunda end enne muusika juurde naasmist turvaliselt ning lauljatar avaldas uue albumi esimese singli "Mature" 6. novembril 2025, millele järgnes albumi teine ​​singel "Roommates", 15. jaanuaril 2026.

Album pealkirjaga "Luck... or Something" ilmus 20. veebruaril 2026. Atlantic Records nimetas Duffi uut albumit tema senise muusikalise karjääri  "kõige julgemaks ja enesekindlamaks".

Hilary Duff on ütelnud: “I didn’t want to make a record about being lucky. I wanted to make a record about the mess that comes before you understand what luck even means.”

Ja veel: “There were things I hadn’t said out loud — even to myself — until I wrote these songs.”

„Luck... or Something“ (stiliseeritud väiketähtedega) on Ameerika laulja Hilary Duffi kuues stuudioalbum. See ilmus Sugarmouse Inc. ja Atlantic Recordsi kaudu 20. veebruaril 2026. Albumi produtseeris peamiselt tema abikaasa Matthew Koma ning sellelt on ilmunud kaks singlit, „Mature“ ja „Roommates“.

Muusikaliselt on „Luck... or Something“ introspektiivne ja isiklik album, mida kujundavad Duffi viimase kümnendi elukogemused. Pealkiri peegeldab seda, kuidas ta on oma elus ja karjääris navigeerinud: kui „luck“ mängis rolli, siis „or something“ viitab isiklikele kogemustele, väljakutsetele ja emotsionaalsele raskusele, millega ta teel kokku puutus. Juttu on perest ja suhete keerukusest, romantilistest kahtlustustest ja hirmudest, isiklikus kasvust ja enesemõistmisest, hirmust tuleviku ja armastuse ees.

Mitmed uue albumi lood on vägagi isiklikult, näiteks lugu „We Don´t Talk“ on seotud lauljatari võõrandumisest oma õest Haylie Duffist. Mida lauljatar tunneb … tasub kuulata. Ilus ja sügavamõtteline laul.

Uuel plaadil kuuleme nii 80ndate hõnguga poppi („Mature“, „Growing Up“), poppi („You, From The Honeymoon“, „Holiday Party“),  kitarripoppi („The Optimist“), süntpoppi („Roommates“). Loomulikult on lood lihvitud 2020. aastate muusikalise produktsiooniga, kuid on ka ilusaid mõtisklusi, näiteks plaadi kolmas laul „We Don´t Talk“ (igati huvitavate meloodiatega lugu) ja uue albumi viimane, 11. laul „Adult Size Medium“.

Kui lühidalt uus album kokku võtta, siis on tegemist igati sooja ja ausa popmuusikaga, mis käsitleb igati isiklikke teemasid. Nii nagu ütleb lauljatar ise: “I’m not chasing who I was at 21. I’m proud of who I am now.”

Jaanuaris 2026 alustas Hilary Duff minituuri pealkirjaga "Small Rooms, Big Nerves Tour", mis toimus Londonis, Brooklynis, Torontos, Los Angeleses ja Las Vegases; piletid tulid üldmüüki 14. novembril 2025 ja müüdi koheselt läbi.

Tuuri arvustused on olnud positiivsed, The Guardian hindas seda nelja tärniga viiest, nimetades Londoni kontserti "eufooriliseks, eskapistlikuks lõbuks", samas kui NY Post nimetas Brooklyni kontserti "täiuslikuks soojaks nostalgia kallistuseks".

Ja veel Hilary Duff avalikustas oma esimese maailmaturnee 18. aasta jooksul nimega "The Lucky Me Tour" 12. veebruaril 2026, et toetada albumit "Luck... or Something". Tuur peaks algama juunis 2026 ja lõppema veebruaris 2027.

Lisaks albumile „Luck... or Something“ annab Duff 18. aprillil 2026 välja ka piiratud tiraažiga Record Store Day eriplaadi. Pealkirjaga „(Mine)“ sisaldab see Duffi suurimate hittide, sealhulgas „Come Clean“ ja „What Dreams Are Made Of“, uussalvestusi. See antakse välja hõbedasel vinüülil, mida trükitakse USA-s vaid 10 000 ja kogu maailmas 10 800 eksemplari.

Kuula ise ka: