„Nõukogude Liidu tõus ja langus.

Lugu hiilgavast ja barbaarsest suurvõimust,

mis muutis maailma igaveseks“

(Ühinenud Ajakirjad/Vesta)

Vahel on vaja uue maailma loomiseks vana maha põletada. Alles siis saab tuha läbi sõeluda ja muutuse seemned maha külvata.

1917. aasta oktoobris vallandas mässumeelne Vladimir Lenin Petrogradi rahututel tänavatel revolutsiooni, mis muutis igaveseks nii Venemaad kui ka tema piiritaguseid verest läbiimbunud maid. Siiski ei kuulutanud NSVLi sünd kommunistliku utoopia koitu, nagu Lenin ja tema järgijad olid soovinud. Selle asemel tõi see kaasa uue ajastu, mida iseloomustasid salatsemine, kahtlused ja laiaulatuslik tehnoloogia areng.

Kuidas suutis läbi mahasurumise ja terrori juhitud superriik luua murrangulisi leiutisi, saata esimese kunstliku satelliidi kosmosesse ning luua kirjandus- ja filmikunsti ikoone?

Kuidas õnnestus tal üle elada kodu- ja maailmasõdade laastavad mõjud ja seista võrdväärsena Ameerika kõrval?

Ja miks see kunagi purunematuna paistnud hiiglane 1991. aastal lagunes nagu kaardimaja?

Vastused nendele olulistele küsimustele leiate järgmistelt lehekülgedelt. Valmistuge avastama riigi varjatud tagamaid, kus tõde teid ei vabasta ning miski pole päris nii, nagu paistab.

Jah, ka mina olen see nn nõukogude aja laps. Aja, mis oli ühtmoodi kole ja samas pisut ka naljakas ja lapsele üsnagi muretu aeg … Üsnagi kummaline oli olla oktoobrilaps, pioneer, komnoor, lugeda „kohustuslikku“ koolikirjandust („Noor Kaardivägi“, „Pavlik Morozov“, „Polgu poeg“ ja muu kräpp), pidada kinniste kardinate taga jõuluõhtuid ja mõista, et mandariine saab üks kord aastas, banaane äkki mitte kunagi …

Huvitaval kombel on ka täna neid, kes arvavad, et Nõukogude Liit võiks tagasi tulla. Osad neist soovivad seda lausa sõdides, teisi rahvaid maha lüües ja hävitades. Ju nad siis ei ole lihtsalt väga teadlikud sellest, mis aeg see Nõukogude Liidu aeg oli, mistõttu on see ajakiri-raamat (bookazine) heaks meenutuseks ja lugemiseks, mis toona selles „hullumajas“ juhtus.

Bookazine´i avab pisike tervitussõna „Tervist, seltsimees“, mida on laenatud ka selle väljaande ametlikus tutvustuses. Seetõttu ei hakka seda siinkohal ümber jutustama, aga läheme esimese peatüki (kokku on peatükke 26) juurde. Siin on näha kaarti, mis tutvustab lugejale Nõukogude mõjusfääri. NSVLiit loodi 1922. aastal ja see hõlmas 15 riiki, aga tema mõju ulatus riigipiiridest kaugemale; pärast Teise maailmasõja lõppu leidsid mitmed riigid end erineval määral Nõukogude kontrolli all olevat.

Teises peatükis loeme Lenini verisest revolutsioonist. Siin on revolutsioonilise tee ajaskaala ja öeldakse, et aastaid kestnud kodanike rahulolematus jõudis haripunkti 1917. aasta oktoobris, kui Lenin sõitis revolutsioonilise lainega Peterburi ja pööras ühiskonna pea peale. Siinkohal pean tõdema, et ei saa mina aru, kuidas vaimupuudega ja jubedad inimesed (nagu näiteks Lenin) on suutnud allutada endale sedavõrd palju rahvast, et riiki pöörata ja riiki juhtida? Kas see näitab ühe suure rahva nõrkust, et neid aastasadu mingid klounid ja tolad juhtinud on? Või …

Selles peatükis on juttu duumast, tähtsatest isikutest (bolševike poolel Vladimir Lenin, Lev Trotski, Jossif Stalin ja ajutise valitsuse poolel vürst Georgi Lvov, Aleksandr Kerenski, Viktor Tšernov), ülestõusust, Nõukogude dekreetidest (rahu- ja maadekreet jm).

Kolmas peatükk jutustab kommunistliku partei manifestist. Kommunistlike ja sotsialistlike parteide tugisammas 19. sajandil, „Kommunistliku partei manifest“, inspireeris revolutsionääre üle kogu maailma. Manifest oli Karl Marxi ja Friedrich Engelsi ühine ideede arendus, kuid lõpliku mustandi kirjutas Marx üksi 1848. aasta jaanuaris Brüsselis.

Neljas peatükk on revolutsiooni paremast käest. Lev Trotskist. Mõnede arvates oli Trotski Leninist intellektuaalselt üle ning Lev Trotski roll revolutsiooni õnnestumises oli oluline. Sellegipoolest oli tema saatus pagendus ja surm.

Loeme edasi. Järgmises peatükis saame tuttavaks Venemaa kodusõjaga. Lenin võitis oma revolutsiooni, kuid kodusõda võttis tal peaaegu uue režiimi käest. Selles peatükis on juttu sellest, et väljastpoolt tulnud sekkumine kujutas tõsist ohtu Lenini vaevlevale režiimile, saame teada, kes oli admiral Koltšak.

Kuues peatükk – „Venemaa ülim türann Stalin“. Paljude poolt põlatud, kuid oma jumaldava rahva poolt iidoliks tõstetud Stalin värvis ühe kõige jõhkrama ja verisema režiimiga Nõukogude Liidu punaseks. Selles peatükis võrreldakse Leninit ja Stalinit, räägitakse suurpuhastusest, Gulagi laagritest Siberis, kuritöödest ja karistustest, võimsast propagandast, teisest maailmasõjast. UCC ajaloo-osakonna juht Geoffrey Roberts mõtiskleb selle üle, milline sõja juht oli Venemaa ülim türann?

Seitsmes peatükk kannab pealkirja „Holdomor“ ja seegi on seotud Staliniga. Alates 1932. aastast vallutas Ukraina ulatuslik näljahäda. Miljonid hukkusid tragöödias, mida tuntakse holdomorina, kuid selle põhjused ja Stalini roll kriisi süvendamises on endiselt vaieldavad.

Loeme, et holdomor algas looduskatastroofina, kuid paljud teadlased usuvad, et Stalini Ukraina-vastased poliitikad tõukasid tragöödia teaduslikuks genotsiidiks.

Järgmises peatükis on juttu suurtest Nõukogude kirjanikest, kes seadsid kahtluse alla kommunistlik režiimi ülemvõimu. Siin on Anna Ahmatova, Boriss Pasternak, Vassili Grossman, Varlam Šalamov, Aleksandr Solženitsõn, Bella Ahmadulina, Jossif Brodski.

Kirjandusele järgneb peatükk Stalini surmavast salapolitseist. Nagu teisedki brutaalsed ja repressiivsed diktaatorid, toetus ka Stalin halastamatutele julgeolekuorganitele, et keegi tema valitsemist ei ohustaks. NKVD, Stalini pitbull Andrei Võšinski, koletislik Lavrenti Beria, Lubjanka keldrid, kus inimesi üle kuulati ja piinati, mürgilabor jpm.

Kümnes peatükk! „Liit vaenlasega“. Nõukogude Liit oli valmis liituma ükskõik kellega, et teise maailmasõja tapatalgud üle elada. Siin ongi ülevaade erinevatest Nõukogude liitlastest.

Järgmises peatükis saame lugeda massimõrva päevikut. Esimest korda 2021. aastal inglise keelde tõlgitud dokumendid pakuvad ülevaateid sündmustest, mis viisid teise maailmasõja ajal peaaegu 22 000 poolaka mõrvamiseni Nõukogude vägede poolt. Jutt Katõni massimõrvast.

Liigume edasi II maailmasõjaga. Juttu on operatsioonist Barbarossa. Saksamaa sissetung Nõukogude Liitu oli teises maailmasõjas Hitleri suurim risk ja tema kõige ambitsioonikamate unistuste verine teostus.

Peatükis nr 13 arutletakse selle üle, mis oleks juhtunud, kui Nõukogude Liit oleks esimesena tuumapommi leiutanud? Nõukogude võit tuumapommi võidujooksus oleks võinud tähendada väga teistsugust külma sõda. Selles peatükis loeme J. Robert Oppenheimerist, Klaus Fuchsist, Igor Kurtšatovist, natside tuumaprojektist, Hiroshimast ja Nagasakist, tuumamonopolist.

Eelpool oli juttu kirjanikest, järgmises peatükis on juttu NSVLiidu naistest. Saame tuttavaks mõnede Nõukogude Venemaa kõige mõjukamate naistega – alates esileedist ja poliitilistest suurkujudest kuni emamaa kangelannadeni. Nadežda Krupskaja, Aleksandra Kollontai, Rosalia Zemljatška, Nadežda Allilujeva, Marija Oktjabrskaja, Valentina Tereškova.

Seejärel peatükk külma sõja tähtsaimatest sündmustest. 44 aastat oli USA-l ja NSVLiidul jäised suhted, mis jaotas maailma kaheks ja viis selle tuumsõja lävel. Ajaskaalal loeme Trumani doktriinist, Berliini blokaadist, Korea sõjast, USA vesinikupommi katsetusest, Jossif Stalini surmast, Vietnami sõjast, Varssavi paktist, kosmosevõidujooksu algusest, Berliini müüri ehitamisest, Kuuba raketikriisist, Brežnevi doktriinist, Helsingi lepetest, Moskva olümpiamängudest, Nõukogude-Afganistani sõjast, Ronald Reaganist, perestroikast ja glasnostist, Berliini müüri langemisest ja külma sõja lõppemisest.

Seejärel on paariskülgedel põnev lugu Berliini müürist, mis asus Ida-Berliinis, Ida-Saksamaal aastail 1961-1989. Siin joonis, milline see müür välja nägi ja mõned märgusõnad siitki: kohe maha lasta, Tšehhi siilid, palju grafitit, läänepoolne müür, sõidukilõks, surmariba, tagamaa müür, patrullriba, kõrged vahitornid, hästi valgustatud ala. Kui mõtelda, siis ikka väga kummaline, kuidas üks riik tahtis teises riigis teise riigi kodanikke kinni hoida. Vägivallaga!

Oleme jõudnud 17. peatükini „Kosmonaudid“. Kuidas NSVLiit sillutas teed mehitatud kosmoselendude ajastule. Kuidas suutsid Nõukogude kosmoseteadlased 1950. aastatel ja 1960ndate alguses nii palju saavutada, et nad jätsid endast USA maha, kuid miks siiski ei lehvinud Kuul kunagi sirbi ja vasaraga lipp? Selles peatükis on ka kosmosevõidujooksu ajajoon. Loeme, et esimeste kosmonautide valikukriteeriumid erinesid oluliselt tänapäeva Venemaa kosmoseprogrammist.

Seejärel jälle üks väga oluline peatükk. „13 päeva maailma lõpuni“. Külma sõja haripunktis sai Kuubast Nõukogude Liidu ja USA vahelise surmava vastasseisu keskpunkt. Oktoobris 1962 oli maailm hävimise äärel. Külma sõja haripunktis sattusid USA ja Nõukogude Liit pingelisse vastasseisu, kui Nõukogude Liit paigutas mässumeelse Kuuba Vabariigi baasidesse keskmaa- ja vahepealse distantsi ballistilised raketid. Selles peatükis saame lugeda Kennedyst, Hruštšovist, Sigade lahest, ajaskaalal on kirjas, mis toimus ajaloo 13 kõige pikemal päeval alates 16. oktoobrist kuni 28. oktoobrini 1962.

Peatükk nr 19 jutustab lugejale 10 tähtsast Nõukogude leiutisest. Nendeks on kunstsüda, ühe rootoriga helikopter, AK-47, programmeeritav arvuti (MESM), kontaktivaba kaarditehnoloogia, tuumaelektrijaam, mobiiltelefon, tuumatorpeedo, Tupolev TU-144, Tetris.

Edasi on juttu Nõukogude-Afganistani sõjast. Nõukogude Liidu jõhker Afganistani okupatsioon rebib riigi lõhki ja mängib olulist rolli selle lõplikus kokkuvarisemises. Ajaskaalal on välja toodud kõik olulisemad sündmused selles sõjas. Järgmises peatükis peatutakse pikemalt võitlusel Afganistani eest ja siin on mitmeid ja mitmeid olulisi isikuid, kes sellega seotud olid.

Peatükk nr 22 on jällegi ühest olulisest ja väga tõsisest sündmusest, mis oleks võinud lõppeda tõelise katastroofiga tervele maailmale. Selleks on 1986. aastal toimunud Tšornobõli katastroof. Pealtnäha rutiinne ohutuskontroll viis 20. sajandi kõige hullema tuumaõnnetuseni ja aitas kaasa Nõukogude Liidu lagunemisele.

Loeme edasi. 10 suurt Nõukogude filmi. Need kuulsad kinoteosed vallutasid Nõukogude kinosaalid. „Soomuslaev Potjomkin“ (1926), „Kured lendavad“ (1957), „Ballaad sõdurist“ (1959), „Granaatõuna värv“ (1969), „Solaris“ (1972), „Ivan Vassiljevitš vahetab elukutset“ (1973), „Peegel“ (1975), „Stalker“ (1979), „Mine ja vaata“ (1985), „Surnud mehe kirjad“ (1986).

Edasi on juttu Berliini müüri langemisest (mis olid selle põhjused ja tagajärjed?), külma sõja vaibumisest (majanduslike raskuste ja uue liidriga lagunes Nõukogude Liit järk-järgult, kuulutades külma sõja lõppu).

Bookazine´i viimane peatükk on väljakutsuva pealkirjaga „Emamaa rüüstamine“. Kui Nõukogude Liit lagunes, püüdis uus president Boriss Jeltsin avada stagneerunud majanduse turumajandusele. Ta sai palju rohkem, kui oskas oodata …

Bookazine´i lõpetab oluline lõik, mis annab märku sellest, mis hakkab Venemaal edasi juhtuma … Uue põlvkonna oligarhide jaoks, kes ei jaganud Jeltsini visioone ja kel ei olnud nomenklatuuri pragmaatilist tausta, soovisid, et Jeltsin lahkuks enne, kui jõuab avada paljastava Pandora laeka.

Kui päevavalgele tuuakse kodumaa varade hämar erastamine ja paljastatakse need, kelle käed on räpased.

Selle asemel vajasid nad ranget, motiveeritud ja tugevat juhti, kes oleks vastandiks kaootilisele Jeltsinile – kedagi, kes ühendaks autoritaarsuse, mis hoiaks neid ja valitsejat ennast võimul koos terava finantstundlikkusega, et võimaldada teatud oligarhidele jätkuvalt vaba voli Venemaa äride üle.

Nad valisid oma inimeseks Jeltsini valitsuse liikme, endise KGB ohvitseri, kes oli enne peaministriks tõusmist juhtinud julgeolekuteenistust.

Ta asus presidendi kohusetäitjaks juba neli kuud enne ametlikke valimisi – siis, kui Jeltsin oli sunnitud 1999. aastal tagasi astuma. Ta on olnud võimul sellest ajast alates. Tema nimi on Vladimir Putin.

Jah, omalt poolt lisaksin seda, et see Nõukogude kurjus on koos Putiniga tagasi, mida seltsimees tervele maailmale väga selgelt näitab, aga keegi ei tee mitte midagi, et sellel kurjusel juba eos pea maha lüüa …

Anders Hansen, Mats Wänblad

„Juuniori ekraaniaju“

(Varrak)

Kogu inimkonna teadmised ja kõik su sõbrad on ainult ühe nupulevajutuse kaugusel. Sul on olemas digitaalsed tööriistad, ekraanividinad, mis koos sinu imelise ajuga võiksid valla päästa enneolematu loova jõu.

Aga kindlasti tunned sa kedagi, kellel on na-atukene raske ekraanidest eemale hoida ja kes vahib alati kõige muu mõistliku ja lõbusa tegemise asemel hoopis seda. Mida tundide kaupa ekraani taga passimist selle inimese ajuga tegelikult teeb?

Bestselleri „Ekraaniaju“ noorteversioonis annavad Anders Hansen ja Mats Wänblad nõu, kuidas aidata oma sõpradel ekraanividinad kontrolli alla saada, et need ei juhiks kogu nende elu. Sest ... ega ju ometi sina lase ekraanil enda üle natuke liiga tihti valitseda?

Tegelikult on „Juuniori ekraaniaju“ üks vägagi vajalik raamat, sest töötades nüüd juba peaaegu poolteist aastat koolis, olen kindel, et paljud laste probleemid saavad alguse igasugu nutiseadmetest. See raamat püüabki nendest rääkida, pakub välja mõned lahendused, et ekraanividinad ei hakkaks laste tervisele, ajule.

Raamatu alguses küsivad autorid, kas lugeja tunneb kedagi, kes magab liiga vähe? Või kellel on raske keskenduda, saab tihti vihaseks, on stressis ega liiguta ennast kunagi? Või kes muretseb liiga palju teiste arvamuse pärast?

Autorid tõdevad, et nende probleemidel võib olla üks ja sama põhjus. Need on nutitelefon, tahvelarvuti ja arvuti ehk ekraanividinad.

Sõna „ekraaniaeg“ kasutatakse tihti selleks, et panna paika piir, kui kaua päevas ekraane peaks kasutama. Kas seda piiri on üldse vaja?

Raamatus uuritakse lähemalt nii seda, miks ekraanid nii ligitõmbavad on, kui ka seda, kuidas vältida nendega kaasnevaid probleeme. Lugeja võib siiski olla rahulik. Lahendus ei ole kõikide ekraanide minema viskamine ja hoopis käbiloomadega mängimine.

Ja veel. Autorid lisavad, et me peame ekraanividinatest sammukese ees olema. Vaatame, mis asju ekraani ees viibides toimub. Miks me niimoodi reageerime ja tunneme ja milleni see võib viia.

Miks on raamatul selline pealkiri? Kui saame selgeks, miks meie ajud reageerivad ekraanidele niimoodi, saama kasutada nende eeliseid, ilma et sellega tuleks peale kauba kaasa terve hunnik puudusi. Ja siis jõuame ekraaniajule veidi lähemale.

Raamatu esimene peatükk on „Kas tunned Liga-Loga Laurit?“ Kes see selline Lauri on? Tal on raske keskenduda ja kui tal see vahel õnnestubki, hajub ta tähelepanu kohe varsti jälle. Ta teeb harva pooleliolevad asjad lõpuni, enne kui alustab järgmist asja. Ta leiab, et teised tekitavad temas stressi ja nõuavad temalt liiga palju.

Selles peatükis tutvume Liga-Loga Lauri päevaga, loeme sellest, et meie tähelepanu hajub kergesti, mis asi on dopamiin ja mõnikord võib fookus ohtlik olla. Kas aju peaks olema tõhus või aeglane, mis on häkitud aju ja kas paljude asjade korraga tegemine on ikka hea? Ehk siis rööprähklemine (mitme asja tegemine korraga), mis on autorite arvates väga harva hea mõte.

Siin on teemasid veel. Ekraan segab, mida raskem on lahendatav ülesanne, seda rohkem tõmbab meid nutitelefoni poole, mida kaugemal me nutitelefonist oleme, seda lihtsam on meil ahvatlusele vastu panna.

Peatüki lõpus on häid näpunäiteid, kuidas Liga-Loga Laurit aidata. Näiteks – võiks teha ühte asja korraga koos, võiks minna kinno, kontserdile või teatrisse, võiks teha koduseid ülesandeid koos.

Teine peatükk on „Õppida – ja siis meelde jätta“. Õppimist ja mälu on raske lahus hoida, sest need on omavahel seotud. Ima õppimiseta pole meil midagi mäletada ja ilma mäluta pole vahet, kui palju me kunagi õppisime.

Edasi loeme lühi- ja pikaajalistest mälestustest, kehamälust. Kui tahad midagi õppida ja pärast seda ka mäletada, peame astuma järgmised sammud – tuleb keskenduda õpitavale, tuleb hoida infot töömälus, tuleb hästi magada, tuleb korrata, sest mida rohkem, me laseme ajul õpitusse süüvida, seda tugevamaks muutuvad ajurakkudevahelised ühendused.

Seejärel saame lugeda veaotsingutest, mis peatuvad keskendumisel, töömälul, unel ja kordamisel.

Kas on vahet, kas lugeda teksti ekraanilt või paberilt? Selgub, et on. Kuidas? Selle jätan Sulle endale lugeda. Järgmised märgusõnad selles peatükis on klikitavad tekstid, kiirlugemine, keskendumine paberilt lugemisele.

Kas pliiats või klaviatuur? Kirjutama õppides on pliiats enamasti parem valik kui klaviatuur. Keha loob mälestuse sellest, mis tunne on igat tähte paberile kraapida. Lisaks harjutatakse seeläbi peenmotoorikat – ajuga juhitakse käe ja sõrmede väikesi liigutusi. Sellest on hilisemas elus palju kasu.

Siiski lõpetavad autorid selle peatüki mõttega, et pliiats on parim valik märkmete tegemiseks ja klaviatuur võidab kategoorias „Pikemad omakirjutatud tekstid“, sest klaviatuuril kirjutatud teksti on palju lihtsam muuta, samuti lõike ja terveid peatükke ümber tõsta.

Raamatu kolmas peatükk peatub Google´i efektil. Mõned mõtted ka siit. Loeme, et meie aju on laisk, sest ajule meeldivad otseteed. Kas talletada või kustutada? Kas fotod või mälestused?

Digitaalne mälukaotus! Ehk Google´i efekt – aju ei viitsi ära õppida asju, mida see arvab olevat salvestatud kuhugile mujale. Aju arvates on tähtis mäletada, kus see info on.

Kas teadmised või faktid? Eelteadmised lihtsustavad elu, kriitika ja hindamine. Raamatus on kirjas, et teadmised = pikaajaline mälu + isiklikud kogemused; tarkus = teadmised uutes olukordades.

Neljandas peatükis tutvustatakse meile Eva Eijõuat. Tema tundub alati stressis olevat, kuigi teeb harva midagi (ta ei jõua). Ta jääb alati hiljaks, nii bussile kui koduste ülesannetega. Ta ise leiab, et keeldub liiga paljudest toredatest asjadest.

Selleski peatükis on juttu Eva Eijõua päevast ja selgub, et Eva on sattunud ajavargast ekraani lõksu. See on tavaline, nii täiskasvanute kui laste seas. Ajavaras varastab meie aega, kahandades seda ühest otsast, meie ajus, ja veinitades seda tegelikkuses välja. Isegi mõni sekund nutitelefonis, kulutab meie aega ja me teeme seda tihti. Palju aega kulub teavituste lugemiseks, neile vastamiseks, mängimiseks ja surfamiseks.

Kuidas Evat aidata? Soovitatakse teavitused välja lülitada, Evaga tuleks kohtuda reaalses elus, mitte nutiseadmes, Evat võiks kutsuda midagi tegema, kindlasti peaks enda telefoni ära panema, Evale võiks ütelda, mida me temast arvame!

Viies peatükk kannab pealkirja „Plahvatus“. 2011. aastal panid USA teadlased tähele, et noored on hakanud halvemini magama. Nad jõid vähem alkoholi ja neid huvitas vähem juhilubade tegemine.

See oli seotud sellega, et iPhone oli teinud oma suure läbimurde. Esimesed mudelid olid tulnud juba 2007. aastal, aga 2011. aastal tegid nutitelefonid tõelise läbimurde. Sellest ajast alates oli igal teisel inimesel taskus väike, pideva internetiühendusega arvuti.

Raamatus püüavad autorid vastata küsimusele, miks see muutus paistis silma just noorte puhul.

Kuues peatükk on „Sind juhivad tunded“. Autorid üritavad vastata küsimusele, miks me tunneme asju. Nad tõdevad, et meie tunded on aju viis juhtida meid tegema asju, mis annavad meile suurima ellujäämisvõimaluse ja see, et tunded võivad teha meie elu lõbusamaks (või vähemalt huvitavamaks), on lihtsalt tore kõrvalmõju.

Autorid soovitavad enne järele mõtelda, aga alati me oma emotsioonidele ei kuuletu, jumal tänatud. Seda nimetatakse impulsside kontrollimiseks – ja see on midagi, millega tihti just lapsed ja noored vaeva näevad.

On olemas ka ekraanitunded, sest ekraanividinatel on õnnestunud meie ajju häkkida just nende, meid tegutsema panevate tunnete abil.

Seitsmes peatükk on „Kari ennekõike“. Loeme, et inimesed on sotsiaalsed olendid. See on üks põhjuseid, miks me oleme nii edukad. Me vajame kaitset ja turvatunnet, palju lihtsam on end vaenlaste ja röövloomade eest kaitsta, kui me üksteist aitame.

Meil on vaja toitu ja vett. Ka siin on võimalik koostööd teha. Mis puutub juurviljadesse, puuviljadesse ja veesse, on meil veel üks võimas relv: teadmiste edasi andmine.

Hirm rühmast välja langeda elab meis edasi. Me koondume peredesse ja suguvõsadesse, hangime sõpru ja tuttavaid, kellega ennast seome, et moodustada turvalisi karju.

Saame lugeda juhtidest, kohast rühmas ja sellest, kuidas end kursis hoida – on üks väga praktiline tööriist, mille abil näha, keda rühmas võib usaldada, kes üksteisele meeldivad või ei meeldi, kes on tugevad, kes nõrgad ja kõike muud, mida on vaja, et oma kaarte õigesti välja käia. Seda tööriista nimetatakse klatšiks. Sellestki on selles raamatus juttu.

Aga ekraanid? Mis puutuvad rühmad, karjad ja inimesed kui sotsiaalsed olendid ekraanidesse? Vastus on, et ekraanividinad on andnud meile imepärased võimalused luua uusi rühmi – ja pidada vanadega sidet. Sotsiaalmeedia kaudu.

Sotsiaalmeedia? See on kanalid (veebiteenused ja muu sarnane), kus kasutajad saavad suhelda üksteisega teksti, piltide või heli kaudu. Põhineb sellel, et kasutajad ise loovad sisu ja panevad selle üles.

Kaheksandal peatükil on põnev pealkiri „Kas tunned #pinni?“. #pinn elab peaaegu kogu oma elu sotsiaalmeedias ja tal on tihti tunne, et ta ei ole nagu päris osaline, kui midagi IRL toimub – kui tema elus korraga midagi lõbusat toimub. Ta võrdleb ennast teiste ideaalpiltidega endist ja see põhjustab temas madalat enesehinnangut. #pinn teeb peaaegu ükskõik mida, isegi asju, mis talle ei meeldi, et „laike“ saada.

Milline on #pinni päev? Raamatust saad seda lugeda. Siin mitmeid põnevaid märgusõnu, näiteks kohtu inimestega – ela kauem; aitab minust rääkimisest, nüüd räägime sinust – mida sa minust arvad? Ja ikkagi, miks me tahame endast rääkida? Siin on juttus sellest, et ära ütle liiga palju, siin on mitmeid võrdluslõkse ja siin on ka kolm nõuannet #pinnile ja kõigile teistele.

Need kolm nõuannet on selleks, kuidas sotsiaalmeediast kõige rohkem kasu saada: proovi kohtuda võimalikult paljude sõpradega päriselt ja kasuta sotsiaalmeediat täiendusena; ole aktiivne, mitte ära ainult vaata, mida teised teevad; ära kuluta sotsiaalmeedias olemisele liiga palju aega.

Olen taaskord pikalt lobisema jäänud, kuid see raamat on ilmatuma huvitav ja vajalik, et seda ekraanividinate mõju meile ja meie ajule paremini mõista.

Mõned peatükid on raamatus veel. Näiteks sellest, et nad müüvad sinu tähelepanu – sotsiaalmeedias ei ole kaup mitte meie ise, vaid ostetakse ja müüakse meie tähelepanu ja aega. Kes on müüja, mis on kaup, kes on ostja? Mis asi on screenbrain? Ekraaniaju? Juttu on algoritmist – platvormi ajust, kõlakambrist, valeuudistest, vandenõuteooriatest ja sellest, et pahasid loojaid ei ole.

Kümnes peatükk tutvustab meile Sleepy Sami (selles peatükis saame teada, mis magamise ajal toimub et on olemas mitut sorti uned, mida tähendab kiired silmad, et une vaenlane on valgus, et ekraanid on eriti riukalikud, sest need kiirgavad palju sinist valgust),.

Üheteistkümnes (viimane) peatükk jutustab lugejale tuleviku ekraaniajust ja püüab vastata küsimusele, kas me jääme lollimaks või muutume targemaks.

Raamatu lõppsõnas tõdevad autorid, et me elame keerulisel ajal. Maailmas, kus tähelepanu ja keskendumisvõime on kulda väärt – samal ajal kui tundub, et just nendes asjades jääme me ühe kehvemaks.

Kuidas teha nii, et ekraanide ja aju koostöö paremini sujuks?

Tehnika õigesti kasutamine on nagu supervõimete saamine. Ükskõik, kas kavatseme teha maailma muutvaid filme, kunsti või muusikat. Või teadust, õppida või luua äppe ja programme, mis muudavad miljonite inimeste elu kergemaks. Või õppida midagi uut või vaadata fantastilisi filme, pidade ühendust sõpradega või mängida uskumatult häid mänge. See kõik on ainult mõne nupuvajutuse kaugusel, sest ekraanividinad on tehnikamaailmas sinu parimad sõbrad. Aga meil tuleb vaadata, et otsustajaks jääksime meie – ja mitte need vidinad.

Raamatu viimasel leheküljel saame autoritega ehk Andres Hanseni ja Mats Wänbladiga veidi ka tuttavaks.

Ja veel. Raamatus on palju igasugu humoorikaid ja põnevaid illustratsioone. Kui loed, siis märka ka neid.

„Lihtne keemia.

Lisaks koolikeemiale“

(Ühinenud Ajakirjad/Vesta)

Keemia on kogu mateeria alus. Kõik meie universumis koosneb aatomitest. Nende mikroskoopiliste ehitusklotside komponentide struktuur määratleb ained, mille need moodustavad, nende ainete omadused ja toime ning viisi, kuidas keemilised elemendid üksteisega koos toimivad, et luua uusi ainevorme. Järgnevatelt lehekülgedelt saate teada, kuidas keemilised protsessid tänapäeva elu kujundavad – alates autokütustest ja nutitelefonidest kuni alkohoolsete jookide tootmiseni ja juuste pesemiseni.

Suurepärane materjal nii õpilaste kui täiskasvanute keemiaalaste teadmiste täiendamiseks.

Lisaks füüsikaajakirjale on ilmunud ka väga põnev ja sisukas ajakiri keemiast. „Lihtne keemia. Lisaks koolikeemiale“. Nii nagu füüsikaga, oli mul koolis ka keemiaga. Ühel hetkel oli see väga huvitav ja põnev, mäletan, et käisin isegi keemiaolümpiaadil, kuid teisel hetkel ei saanud paljudest asjadest enam aru (ma tean selleks ka põhjust), mistõttu pöördus huvi ikkagi humanitaarainete poole.

Praegu on keemiast igati huvitav lugeda, ja on ju keemiast/keemikutest ilmunud ka ilmatuma huvitavaid raamatuid. Seekord ajakiri.

Ajakirja alguses on tervitussõnad, milles öeldakse, et keemia on nagu mateeria alus. Kõik meie universumis koosneb aatomitest. Nende mikroskoopiliste ehitusklotside komponentide struktuur määratleb ained, mille need moodustavad, nende ainete omadused ja toime ning viisi, kuidas keemilised elemendid üksteisega koos toimivad, et luua uusi ainevorme.

Ajakirja lehekülgedelt saame teada, kuidas keemilised protsessid tänapäeva elu kujundavad – alates autokütusest ja nutiltelefonidest kuni alkohoolsete jookide tootmise ja juuste pesemiseni.

Seejärel sisukord, millest loen välja, et selles ajakirjas on 48 peatükki.

Esimene neist on aatomite jõust. Aatomid on tohutu ehitusklotside komplekt, millest saab luua kõike. Juttu on sellest, mis on elemendid ja ühendid, kuidas aatomit lõhustada.

Teine peatükk räägib aatomi anatoomiast, sest nende mikroskoopiliste ehitusklotside struktuuril põhineb kogu universumi keemia. Kuidas aatomid sünidsid? Mis toimub aatomi sisemuses, kuidas on aatomiteadus arenenud?

Kolmas peatükk on elementidest ehk elementide teejuht. Need on keemilised ehitusklotsid, millest koosneb elu, universum ja kõik. Siin on perioodilisutabel, loeme igapäevastest elementidest, saame teada, et me koosneme tähetolmust!

Järgmine peatükk jutustab meile DNAst. Iga elusolendi alus on DNA – meil on võimalus avastada, kuidas see toimib. Selles peatükis on 4 elutähtsat molekuli, loeme relikatsioonist ja keerdstruktuurist, kuid ka RNAst.

Seitsmes peatükk peatub süsinikukeemia võlumaailmal. Avastame, kuidas selle muutliku võluelemendi (süsinik) abil saab valmistada rohkem kui 9 miljonit erinevat keemilist elementi! Saame teada, et süsinik on terasest tugevam, millised on süsiniku tüübid, kuidas lugeda süsinikukella.

Seejärel peatükk väävlist ja väävliringest. Pidevat segunev väävel on element, millele väga meeldib ringi liikuda. Loeme selle ringluse toimimisest ja sellest, mis ikkagi on väävel.

Pärast väävlit tulevad väärisgaasid. Kuidas väärisgaas kasutatakse?

Loen edasi. Peatükk heeliumist ja heeliumi kergusest. Eelkõige tuntakse heeliumi gaasina, mis õhupallid hõljuma paneb, kuid selle elemendi kasutusvõimalused on üllatavalt mitmekülgsed. Heeliumile järgnevad vesinik, happed ja alused, kuid ka pH skaala. Loeme igapäevasest pH´st.

Kas tead, kuidas kloor basseine puhastab? Siin on vastus olemas.

15. peatükk on sellest, kuidas valgendi pisikuid tapab. Loeme ka fluoriidist, väetise tootmisest, happevihmast, katalüsaatoritest ja kuivast jääst.

Pikemalt on juttu elavhõbedast. Mis muudab elavhõbeda ainulaadseks ja miks me näeme seda harilikult vedelal kujul? Kus elavhõbedat tänapäeval kasutatakse?

Elavhõbedale järgneb kuld: rikas element! Kuidas see mitmekülgne ja ainulaadne metall tekib ning kuidas seda kaevandatakse ja kasutatakse? Millised on kulla 4 peamist kasutusala?

Edasi loeme alumiiniumist, uraanist, plutooniumist, vismutist, kuid ka katlakivist ja roostevabast terasest.

Juttu on ka sulamitest ehk tipptasemel materjalidest. Millised on maailma tähtsaimad sulamid? Amalgaam, messing, pronks, malm, punapronks, tina ja plii sulam, jootetina, roostevaba teras, teras, mündihõbe.

Kuid see pole veel kõik. Saame lugeda tapvatest kemikaalidest, mürgisest teadusest (asbest, ritsiin, süsinikmonoksiid (vingugaas), A-tüüpi botulismitoksiin (Botox), tsüaniid, sõrmkübar jpm), imelistest keemilistest reaktsioonidest, lõhkeainetest ja nende plahvatuslikust toimest.

Loen edasi. Tikud, kuidas värv kuivab, kuidas suitsuandurid töötavad, mis on suits. Pikemalt on juttu ka tule kustutamisest – tulekustutie tüübid, kuum vikerkaar, küünla põlemine, tulekustuti sisemus, tuli kosmoses, kuidas ilutulestikud töötavad?

Kas teadsid, et on olemas aine, mis suudab peatada Terminaatori? Selleks on vedel lämmastik. Kas oled kuulnud kristalliseeritud alkoholist? Siin on peatükk destilleerimise teadusest (murranguline iidne avastus, mis võimaldab inimestel toornaftast bensiini ja kartulitest viina teha) ja toiduteadusest, kuid ka ensüümidest. Ensüümid on molekulid, mis reguleerivad kehas biokeemilisi reaktsioone.

Loeme ka kosmeetilisest keemiast, sest näoveed ja kreemid on keemiat täis, aga kas see ennast ka õigustab?

Kuidas toimib luminool? Juttu on ka 10 supermaterjalist – grafeen, raudnitriid, shrilk ehk krevetsiid, staneen,  jpm.

Ajakirja viimastes peatükkides on jutu nafta kasutamisest, rafineerimisprotsessist, plastist, 13. keemianipist argielus (kohvi mõru maitse parandamine, rooste eemaldamine coca-cola abil, munade värskuse kontrollimine, puuviljade küpseks saamine teiste puuviljade abiga, soodanipid jpm).

Selline ajakiri on „Lihtne keemia. Lisaks koolikeemiale“. Palju põnevat ja faktirohket lugemist, palju uusi teadmisi ja vanade teadmiste meelde tuletamist. Lugusid illustreerivad suurepärased fotod, skeemid, joonised jpm.

„Lihtne füüsika.

Toeks koolifüüsikale“

(Ühinenud Ajakirjad/Vesta)

Füüsika on teadusharu, millel põhinevad kõik teised loodusteadused. Sellel on oluline roll kõiges, mida me teeme: alates lihtsaimast tegevusest, näiteks kurikaga palli löömisest, kuni miljardeid eurosid maksvates kiirendites osakeste peaaegu valguse kiirusega kokku põrgatamiseni, et aidata teadlastel lahendada kõige keerulisemaid universumit puudutavaid küsimusi. Kõiki aspekte, mida see teadusharu puudutab, on raske ühte raamatusse kokku panna, kuid me vähemalt proovisime! Pööra lehte ja avasta, kuidas raskusjõud meie jalgu maas hoiab, kas ajas rändamine on võimalik, ning veel palju muud.

Populaarteaduslik eriväljaanne on suurepärase abivahendiga mõistmaks koolifüüsikat, samuti silmaringi laiendamiseks.

Tegelikult ei peagi olema raamat, et tarkust juurde saada, piisab ka ägedast ja sisukast ajakirjast. Täpselt selline, tark ja sisukas ongi „Lihtne füüsika. Toeks koolifüüsikale“. Ma mäletan, et koolis tundus füüsika pisut igav ja nüüd, eriti viimastel aastatel on hakanud mind füüsika jällegi huvitama, mistõttu on see just selline ajakiri, mille hoolikalt läbi lugesin.

Ajakirja alguses on tervitussõnad, milles öeldakse, et füüsika on teadusharu, millel põhinevad kõikd teised loodusteadused. Sellel on oluline roll kõiges, mida me teeme: alates lihtsaimast tegevusest, näiteks kurikaga palli löömisest, kuni miljardeid eurosid maksvates kiirendites osakeste peaaegu valguse kiirgusega kokku põrgatamiseni, et aidata teadlastel lahendada kõige keerulisemaid universumit puudutavaid küsimusi.

Kõiki aspekte, mida see teadusharu puudutab, on raske ühte raamatusse kokku panna, kuid me vähemalt proovisime!

Nüüd palutakse lugejal lehte pöörata ja avastada, kuidas raskusjõud meie jalgu maas hoiab, kas ajas rändamine on võimalik, ning veel palju muud …

Pöörame lehte. Siin on sisukord. On näha, et ajakirjas on mitu osa – igapäevane füüsika, suur teooria, kõrgtehnoloogia, ääremaad ja universum. Kokku seega viis osa, mis omakorda jagunevad peatükkideks.

Esimeses osas ehk igapäevane füüsika, saame lugeda, kuidas raskusjõud toimib ehk jõud, mis tekitas tähed ja hoiab meie jalad maas.

Teine peatükk on heli jõust. Kõik alates kõuemürinast kuni sosinani on helivõngete jada. Seejärel on juttu energia jäävusest, G-jõu selgitus, magnetjõust (magnetid meie kodus), kesktõuke- ja kesktõmbejõust (vesi tsentrifuugis), valguse murdumisest, vikerkaartest ja miraažidest (Newtoni vikerkaared, valguse riugas).

Peatutakse ka alusteadmistel elektrist, nt takistus, induktiivsus ja mahtuvus, kuid ka reketilöögi teadusest on juttu. Miks ikkagi on tennisemängu niivõrd raske täiuslikult valdama õppida.

Teine osa on suur teooria, mille esimene peatükk on ajarännaku juhend algajatele. Miks teaduse seisukohast pole ajas rändamine võimatu.

Edasi on juttu Newtoni liikumise seadustest (kolm lihtsat seadust, mis selgitavad jõudude mõju maailmas), üldrelatiivsusteooriast (Einsteini teooria universumist), stringiteooriast, ainest ja antiainest ning Hawkingi teooriate testimisest.

Tundub põnev? Seda see ju tegelikult ongi. Füüsika ongi põnev.

Kolmas osa jutustab lugejale kõrgtehnoloogiast. Esimene peatükk on tuumaenergiast. Juttu on tänapäeva tuumaelektrijaamadest ja tuumasünteesi tulevikust. Teine peatükk selles osas on väikeste asjade teadusest – kuidas on mikroskoobid meile avanud ümbritseva tillukese maailma.

Järgmistes peatükkides peatutakse sellel, miks ülijuhid niivõrd tõhusalt töötavad (jahutatakse neid elemente ja materjale, et tuua välja nende uskumatud ülivõimed) ja meid viiakse ka aatomipurusti sisemusse, sest see osakeste kiirendi lahendab universumi saladusi.

Siinkohal mainin, et ajakirjas on väga palju illustratsioone, fotosid, jooniseid, skeeme jpm, mis lugemise veelgi kaasahaaravamaks teevad.

Neljas osa kannab pealkirja „Ääremaad“. Selle osa esimene peatükk peatub kvantenergial. Arvutustehnoloogia tulevik ja selle mõju maailmale.

Teie peatükk jutustab äärmuslikest temperatuuridest. Miks ikkagi hakkavad materjalid väljaspool tavapärast temperatuurivahemikku kummaliselt käituma?

Juttu on ka varjatud universumist – tumeaine ja tumeenergia moodustavad enamiku universumist, kuid me ei näe seda. Mida see salapärane värk endast kujutab?

Selle osa viimane peatükk on aatomite jõust. Aatomid on ehitusklotsid, millest on loodud kõik!

Ja ongi viimane osa! Universum. Selles osas on neli peatükki. Universumi seadused. Meile tutvustatakse imeliselt universaalset füüsikat, millel põhineb kosmose minevik, olevik ja tulevik.

Miks Maa pöörleb? Saame teada, miks meie planeet ja paljud teised taevakehad pöörlevalt liiguvad.

Kolmas peatükk peatub valguse kiiruse saladustel. Kas me suudame kunagi universumi maksimaalse piirkiiruse ületada?

Viimases selle osas peatükis mõõdetakse galaktika massi. Kuidas ikkagi leida galaktikate massi universumis?

Selline sisukas ja faktirohke lugemine on nende kaante vahel. Ma olen täiesti kindel, et seda võivad lugeda nii täiskasvanud kui ka kooliõpilased, sest uutest teadmistest on elus ikka ja jälle kasu.