The Black Keys


„Ohio Players“


(Warner Music)

 

Legendaarne rokkmuusika duo The Black Keys avaldas 5. aprillil uue ja pikisilmi oodatud albumi, mis on ansambli 12. stuudioplaat.

Uuel albumil „Ohio Players“ on laul „On The Game“, mille video ilmus samuti 5. aprillil. Laulu üheks autoriks on Noel Gallagher ja see on esimene kord, kui Noel Gallagher on kirjutanud muusikat kellgile teisele.

The Black Keysi muusikat kuulab Spotifys iga kuu 13 miljonit inimest, ja paljud muusikasõbrad tunnevad nende lugusid „Lonely Boy“, „Howlin´ For You“, „Wild Child“, „Tighten up & Gold on the Ceiling“.

 

Niimoodi tutvustab The Black Keys uut albumit Warner Music.

 

The Black Keys on USA rokiduo, mis alustas tegutsemist 2001. aastal Akronis, Ohio osariigis. Duo muusikas on alati olnud esikohal rokk (garaažirokk) ja bluus, ja duo moodustavad laulja-kitarrist, helilooja, muusikaprodutsent Dan Auerbach ja trummar, muusikaprodutsent Patrick Carney.

Duo alustas nn independent-ansamblina, muusikat lindistati keldris ja kõik oma lood produtseeriti ise. Nende esimene plaat “The Big Come Up” ilmus 2002. aastal (selle avaldas indie-plaadifirma “Alive”), ja juba 2003. aastal saavutati tuntust lauluga “Set You Free”, mis kõlas filmis “School of Rock”.

 

Olen Sulle ka varem The Black Keysist rääkinud, kuid mõned faktid ka siinkohal.


Dan Auerbach ja Patrick Carney kohtusid siis, kui nad oli 8-9-aastased. Nad elasid samas naabruses Akronis, Ohio osatiigis. Nende suguvõdes on ka teisi üsna tuntud muusikuid – Auerbachi lähedane sugulane on tuntud kitarrist Robert Quine, Carney sugulane on saksofonist Ralph Carney.

1996 hakkas Auerbach õppima kitarrimängu, Carney’l oli kodus neljarealine lindistussüsteem ja trummikomplekt. Kutid käisid veidi aega ka Akroni ülikoolis, kust neid mõlemaid välja visati.

Auerbach plaanis hakata esinema linna väikestes baarides ja pubides, kuid ta sai aru, et selleks oleks vaja demo-lindistust, mida tal polnud. Auerbach palus Carney’t appi, ja too lubaski talle kasutada oma keldrit, neljarealist lindistussüsteemi ja trummikomplekti. Kohale pidi tulema veel mitmeid pillimehi, kuid lindistuspäeval selgus, et kohal on ainult Auerbach ja Carney! Nii hakati hoopis kahekesti jämmima ja üsna varsti oli neil valmis demolindistus lausa kuue lauluga, mis saadeti mitmetele plaadifirmadele.


2002 oli nendega nõus käed lööma vöikene Los Angelese plaadifirma “Alive”, kusjuures tegemist oli ainsa plaadifirmaga, kes oli nõus seda tegema, ilma et oleks kutte näinudki.


2002 mai ilmus nende debüütalbum “The Big Come Up”, mis lindistati samuti Carney keldris ja seekord oli neil juba kaheksarealine lindistussüsteem. Plaadil oli kaheksa algupärast lugu ja viis kaverit, kusjuures kaverid olid bluusiklaasikute lood ehk Muddy Waters, Junior Kimbrough ja E.L. Burnside. Juba esimese plaadiga näitas duo seda, et nende muusika on rokk ja bluus.

Kahjuks oli debüütalbum vägagi nigela müügiga, rääkimata kriitikute negatiivsetest arvustustest, kuid vaatamata sellele hakkas duo vastu huvi tundma plaadifirma “Fat Possum Records”.

Uus plaadileping taskus, hakati lindistama teist albumit, mil nimeks “Thickfreakness”, mis valmis samuti Carney keldris, kusjuures 14-tunnise sessiooni käigus! Plaat ilmus aprillis 2003 ja seekord olid kriitikud palju leebemad. Plaadil läks sedavõrd hästi, et USA ajakiri “Time” valis selle 2003. aasta oma parimate plaatide valikus kohale number 3!


2004 alustati tööd ka uue albumiga “Rubber Factory”. Enne seda oli band jäänud ilma Carney keldrist, kus lugusid lindistati, kuna majaomanik müüs maja ära. Nüüd tehti uus stuudio endisesse rehvitehasse Akronis (sellele viitab vist ka kolmanda albumi pealkiri). Ja seekord lindistati albumit juba palju pikemalt – viis kuud. Plaat ilmus 2004 septembris ja sellest sai duo esimene album, mis jõudis ka USA plaadimüügi edetabelisse, kohale number 143.


2006 sõlmis duo uue lepingu plaadifirmaga “Nonesuch Records”.


Vaatamata lepingule suurema plaadifirmaga lindistas duo ka järgmise albumi Carney isiklikus stuudios. Album “Magic Potion” ilmus 2006, ja see oli duo esimene plaat, millel ainult algupärased (uued) lood.

Seejärel hakati tegema tööd uue plaadiga, ja esimest korda n-ö suures ja korralikus stuudios, kusjuures appi võeti (palgati) ka maailmakuulus produtsent ehk Danger Mouse. Nii ilmuski album “Attack & Release” (2008).


2010 mindi Nashville’i, et alustada tööd uue albumiga “Brothers”, mis ilmuski 18. mail 2010.

Tänaseks on albumit “Brothers” müüdud üle 1,5 miljoni eksemplari.  Ajakiri “Rolling Stone” valis selle plaadi 2010. aasta parimate albumite seas kohale number 2, lugu “Everlasting Light” maabus kohale number 11. Ajakiri “Spin” valis The Black Keysi aasta 2010 aasta artistiks. Plaat ja sellel olnud laulud (singlid) tõid duole jällegi kolm Grammy-auhinda!


The Black Keysi edu oli hämmastav, ja samas ka väsitav, sest mehed jätsid 2011. aastal ära päris mitu kontserti, kuid hakati toimetama uue albumiga. Albumi „El Camino“ 11 laulu produtsendiks ja kaasautoriks oli Danger Mouse, ja seekord otsustati teha kübe rahulikum plaat, kui seda eelmine album oli.

Album “El Camino” võitis Grammy-auhinna kui parim rokkmuusika plaat, “Lonely Boy” võitis kaks Grammyt – parim rokkmuusika esitus ja parim rokkmuusika lugu.


2013 alustas duo tööd albumiga “Turn Blue” ja taaskord võeti kampa ka produtsent Danger Mouse. Uus album “Turn Blue” ilmus mais 2014, ja sellel oli nüüd juba psühedeelilist rokki ja souli, ja oli üsnagi melanhoolne album. Vaatamata melanhoolsele alatoonile debüteeris album USA ja Austraalia plaadimüügitabeli esikohal! Esimesel müüginädalal müüdi seda USA’s 164 000 eksemplari.

2014 läks duo ka maailmaturneele, kui kontsertturnee läbi sai, andis duo teada, et teevad väikese pausi. Carney on ütelnud, et selle otsuse taga oli Auerbach, kuid nad mõlemad olid omadega üsna läbi, ja põhjuseks just pidev kontsertturneedel olemine, mistõttu jäi tahaplaanile ka uute lugude kirjutamine, mis on mõlema mehe arvates just see parim osa muusikuks olemise juures.


2019 avaldas The Black Keys märtsis uue singli “Lo/Hi”, mis oli meeste ühine muusika peaaegu viieaastase pausi järel (eelmine plaat “Turn Blue” ilmus ju 2014). Nädal hiljem teavitati Põhja-Ameerika kontsertturneest, kaasa löömas ka Modest Mouse.

Samal aastal ilmus ka duo uus album „Let´s Rock“, muusikakriitikud kiitsid uut plaati kiitnud ja neile meeldis selle plaadi lihtne helikeel, mitte midagi ei ole tehtud liiast ega üle, kõik on igati rock and roll.

Tundub, et The Black Keysi mehed said albumiga “Let’s Rock” muusikategemise maitse suhu, sest juba 14. mail 2021 avaldas duo oma kümnenda stuudioalbumi “Delta Kream”. Selle igati põneva bluusialbumiga austas ansambel oma juuri, kaasates kauamängivale üksteist Mississippi kantri ja bluusi tunnetusega lugu, mis on neile juba nooruspõlvest südamelähedased olnud.

Ja albumist „Delta Kream“ möödus vaid aasta, kui The Black Keys oli tagasi uue bluusialbumiga „Dropout Boogie“. Sellel albumil esitas duo teiste artistide kirjutatud ja esitatud bluusilugusid.

 

1. aprill 2024. The Black Keys on tagasi uute lugudega ja uue albumiga „Ohio Players“!

Ka uuel albumil mängib The Black Keys meile tuttavas koosseisus ehk Dan Auerbach – laul, basskitarr, kitarr, süntesaatorid, Hammondi orel, produktsioon ja Patrick Carney – löökriistad, basskitarr, kitarr, süntesaatorid, produktsioon.

 

Rääkimata sellest, et 13 uue albumi 14 laulust on meeste enda kirjutatud. Vaid „I Forgot to Be Your Lover“ on soul- ja bluusmuusika klassikasse kuuluv lugu, autoriteks William Bell ja Booker T. Jones.

 

Uuel albumil lööb ka teisi muusikuid – legendaarne Beck, taustalaul (ta laulab kaasa viies laulus), celeste; ja sama legendaarne Noel Gallagher, taustalaul (tema laulab kaasa kolmes laulus), kitarr; kuid ka Andy Gabbard – taustalaul, kitarr; Sam Bacco – löökriistad; Tom Bukovac, kitarr; Ray Jacildo – Hammondi orel, suupill, klaver; Mike Rojas, klaver ja muud klahvpillid; Jake Botts, saksofonid; Ray Mason, tromboon, trompet; Leon Michels, kitarr, saksofonid, elektriline orel jpt.

 

The Black Keysi uus album on väga hästi vastu võetud, albumit on kiitnud niid muusikakriitikud kui ka ansambli fännid. Singlitena on ilmunud „Beautiful People (Stay High)“ ja „I Forgot to Be Your Lover“.

 

Uuel albumil kuuleb The Black Keysi just täpselt nii nagu oleme harjunud seda duot kuulma. Siin on rokki, garaažirokki, kuid ka bluusilikumat muusikat, kübe poppi ja muudki. Mitmedki muusikakriitikud on ütelnud, et on ülimalt äge, et sellel albumil löövad kaasa ka Beck ja Noel Gallagher, mistõttu on öeldud, et see on üks parimaid The Black Keysi albumeid.

 

Saan minagi siinkohal ainult kaasa noogutada, sest uuel albumil on mitmeid ja mitmeid hiiglama häid laule – „This Is Nowhere“, „Don´t Let Me Go“, „Beautiful People (Stay High)“, „On The Game“, „Only Love Matters“, „Please Me (Till I´m Satisfied)“, „Paper Crown“, „Fever Tree“ (minu üks lemmikutest sellel albumil).

 

Tegelikult on nii, et kuuled need 14 laulu läbi, ja siis tahad neid kohe uuesti kuulata, sest minu arust ei ole sellel albumil midagi üleliigset ehk mitte ühtegi laulu, mida ei tahaks jälle ja jälle kuulata.

 

Kuula ise ka:

Benson Boone


„Fireworks & Rollerbades“


(Warner Music)


 

„Fireworks & Rollerblades“ on noore USA laulja ja laulukirjutaja Benson Boone´i esimene täispikk studioalbum.

 

Benson James Boone (s. 25. juunil 2002, Monroes, Washingtoni osariigis) on USA laulja-laulukirjutaja ja multiinstrumentalist.

 

Benson Boone on pärit suurest perest, tal on neli õde, kokku seega viis last. Ta käis Monroe High Schoolis, tegeles sukeldumisega. Esimest korda puutus ta muusikaga kokku koolis, kui üks tema sõber palus tal laulda ja mängida klaverit, kui oli vaja kaasa lüüa koolibändide võistlusel. Võistlusel läks neil hästi, vaatamata sellele, et Boone polnud varem laulnud.

Benson Boone käis veidi aega ka Brigham Young Universitys, Idahos, kuid pärast seda otsustas ta pühenduda laulmisele. Boone oli käinud ka Jon Bellioni kontserti vaatamas, ja pärast seda oli ta kindel, temastki peab saama laulja!

 

Aastal 2021 hakkas Benson Boone oma muusikat jagama TikTokis ja otsustas kaasa lüüa ka populaarses telesaates „American Idol“. Saates tal edu ei tulnud, kuid populaarsust saavutas ta just TikTokis, kus ühel hetkel oli tal juba 1,7 miljonit jälgijat!

Tema annet märkas Imagine Dragonsi ninamees Dan Reynolds, kellele kuulub ka plaadifirma Night Street Records, ja seetõttu oli Benson Boone´il õige varsti taskus leping just selle firmaga (leping sõlmiti 15. oktoobril 2021).


2021. aasta oktoobris ilmus hittlugu „Ghost Town“, mis jõudis edetabelitesse 13. riigis (sh. USA Billboard Hot 100 tabeis)! Siinkohal tuleb mainida, et Benson Boone oma esimesel singlil laulis ja mängis ka trumme, kitarre ja klaverit, ja osales ka singli kujundamisel! Andekas noor inimene.

Laulja esitas/esitles hittlugu ka mitmes populaarses telesaates – „The Ellen DeGeneres Show“, „The Kelly Clarkson Show“ ja „Late Night with Seth Meyers“.

 

18. veebruaril 2022 ilmus teinegi singel „Room for 2“, mis oli samuti edukas.

 

29. juuli 2022 ilmus tema esimene EP „Walk Me Home …“, millel oli kaheksa laulu. Selle avaldasid Night Street Records ja Warner Music. Väga hea popmuusika EP´l olid ka hittlood „Ghost Town“, „In The Stars“, „Room for 2“ ja „Better Alone“.

Pärast edukat EP´d võis arvata, et ilmub ka LP, kuid näib, et Benson Boone ei kiirusta, sest 5. mail 2023 ilmus jällegi EP, millel pealkirjaks „Pulse“, ja sellel viis väga head laulu. Tõeliselt suurepärane popmuusika album, ja nagu öeldakse, sageli ei ole asi kvantiteedis (lugude hulgas), aga hoopis kvaliteedis, sest Benson Boone´i viis uut laulu on väga hea kuulamine.

 

Sellest EP´st kirjutasin Sulle ka oma blogis ja toona küsisin, millal võiks ilmuda Benson Boone´i debüütalbum, siis nüüd on vastus käes. Mehe debüütalbum ilmus nüüd – 5. aprillil 2024.

 

Tegelikult mainis Benson Boone juba märtsis 2023 (kui ilmus tema singel „Sugar Sweet“), et on oodata ka tema täispikka stuudioalbumit ja arvati, et see võiks ilmuda juba 2023. aastal. Aga ei.


18. jaanuaril 2024 ilmus tema uus singel „Beautiful Things“ (see on debüütalbumi nn juhtsingel), mis tõusis ilmudes USA Billboard Hot 100 teisele kohale ja Suurbritannia singlimüügitabeli esikohale!!!


Umbes nädal aega hiljem anti teada, et Benson Boone läheb ka kontsertturneele, mil nimeks „Fireworks & Rollerblades“ (see toimub Põhja-Ameerikas aprillis ja mais 2024).


21. märtsil ilmus veel üks singel „Slow It Down“, mis oli õrn lugu, ja just selline lugu, mille järgi Benson Boone´i teatakse.

 

5. aprill 2024! Benson Boone´i kauaoodatud debüütalbum „Fireworks & Rollerbalades“, millel kokku 15 laulu, neist esimene on nn sissejuhatus „Intro“, pisike, kaunis ja võimas meloodia, Benson Boone laulab ja mängib klaverit. Sellele järgneb popilikum laul „Be Someone“, millel ka suurepärane refrään, mis üsna kergesti „kummitama“ hakkab.

Kolmas laul on albumi teise singlina ilmunud „Slow It Down“, milles on nii õrnust kui ka võimsust, ja laulja esitus on suurepärane, need kõrged noodid on väga head.

Neljandaks lauluks on „Beautiful Things“, mis selle aasta alguses vallutas nii USA kui ka briitide singlimüügi tabelit. Võrratult ilusa meloodia ja harmooniaga laul, rääkimata nendest tunnetest, mida laulja oma esitusse paneb.

Boone´i uuelt albumilt leiab veel popilikumaid/tempokamaid lugusid, nt „Cry“, „Drunk In My Mind“, „My Greatest Fear“, kuid ka hõljuvaid, rahulikke, õhulisi ja kaunite meloodiatega lugusid, nt „Forever and a Day“, „In The Stars“ (see on minu jaoks selle albumi üks suurimatest lemmikutest, põneva harmooniaga lugu, nagu ka „Love Of Mine“, see on laul, mis minu jaoks meenutab ka teist suurepärast lauljat ja esitajat – Salvador Sobrali), „Hello Love“, „Ghost Town“ ja albumi viimane laul „What Do You Want“.

 

 

Kuula ise ka:

Jason Derulo


„Nu King“


(Warner Music)


 

“Jason Derulo 27-loolisel albumil kõlavad Plaati sertifikaadiga hitid "Acapulco", "Slow Low", "Take You Dancing" ja "Swalla".

 

"“Nu King“ on minu senise karjääri kulminatsioon," märgib Derulo. "Minu viimasest täispikast albumist on möödas kaheksa aastat ja palju on juhtunud. Ma ei lõpetanud kunagi muusika tegemist. Paljudel neist lauludest polnud korralikku kodu, nii et tegin neile koha. Uuemad laulud on hetkel vaid tükike minu elust. Kõike kombineerides on kogu albumil kinematograafiline emotsioon. Albumi pealkiri on tulnud minu poja nimest. See on krooniv hetk, mille üle olen tõesti uhke. 2023. aasta oli ettevalmistusaasta; 2024. aasta on aasta, mil tähistatan kogu rasket tööd, mida olen teinud.“

”Nu King” albumiga, alustab Derulo Nu King World Tour'i, mille esinemise kuupäevad on Portugalis, Kasahstanis, Rootsis, Norras, Taanis, Lätis, Prantsusmaal, Hollandis, Luksemburgis, Belgias, Ühendkuningriigis, Iirimaal, Saksamaal, Austrias, Tšehhis, Itaalias, Šveitsis ja Hispaanias.

 

Niimoodi tutvustab Jason Derulo uut stuuioalbumit Warner Music.

 

Jason Derulo (keda tuntakse ka kui Jason Derülo, pärisnimega Jason Joel Desrouleaux) on mitmekülgne mees – laulja, laulukirjutaja, näitleja ning tantsija. Ta on sündinud 21. septembril 1989 Miamis, USAs. Ta on tõusnud lühikese ajaga muusikamaailma tippu.

 

Derulo hakkas esinema juba 5. aastaselt, oma esimese laulu ”Crush On You” kirjutas ta juba 8. aastaselt!

Nooruses õppis ta ooperimuusikat, teatrikunsti ja isegi balletti. Ta käis Dillard Center for the Arts-koolis Fort Lauderdale´is, Floridas ja lõpetas ka American Musical and Dramatic Academy New Yorgis.

Pärast kooli lõppu tegi ta tööd oma laulu- ja tantsuoskusega ja võitis 2006. aastal telesarja ”Showtime at the Apollon” peaauhinna!


Karjääri suures muusikamaailmas (toona ta oli vaid 16. aastane) alustas ta sellega, et produtseeris mitmete artistide plaate ning kirjutas muusikat firmale Cash Money Records. Jason Derülo kirjutatud lugusid on esitanud Danity Kane, Seam Kingston, Diddy, Cassie, Lil Wayne jpt.

Muusikaprodutsent J.R. Rotem on ütelnud, et Derulol on üks kõige mõjusamaid tööoskusi – ta läheb stuudiosse ja hakkab lihtsalt uusi lugusid tegema.

”See on imeline anne,” kinnitab Rotem.


Pärast seda oli Jason Derulo üks plaadifirma Birdman loojatest, kuni sõlmis plaadistuslepingu firmaga, mil nimeks Beluga Heights. Kui viimati mainitud firmast sai osa suurest Warner Music Groupist, siis ilmus mehel debüütsingel “Whatcha Day” (loo produtsentideks J.R. Rotem ja Fuego), mille publik üleootuste hästi vastu võttis: USA singlimüügitabelis tõusis see lugu esikohale.

 

Ka teine singel “In My Head” oli edukas (see tõusis USA singlimüügitabeli 9. kohale) ja nii jõudiski Jason Derulo 2010. aastal debüütalbumini. Selle nimeks sai “Jason Derülo” ja see oli väga edukas plaat.

Debüütalbumit ”reklaamis” Derulo 2009-2010, olles soojendusartistiks Lady Gaga kontsertturneel ”The Monster Ball Tour”.


Mehe teine sooloplaat “Future History” ilmus 2011 ja oli igati edukas. Mees jätkas esimese plaadi temaatikat, esitades häid tantsuhitte ja poppi ning suurepärast R&B’d. Saundid ja efektid olid kaasaegseimad, mida muusikamaailmas pakuti.

Albumi esiksingel ”Don’t Wanna Go Home” tõusis briti muusikatabeli esikohale.

Teine plaat oli paika pandud nii, et üks lugu oli tantsulik, kiire ja rütmikas, järgmine aga R&B stiilis aeglasem lugu.

 

2013 ilmus edukas singel ”Talk Dirty”, millele järgnesid albumid “Tattoos” (2013) ja “Everything Is 4” (2015).

“Tattoos” oli esimene album, millel lõi kaasa ka mõni teine artist, näiteks USA hiphopi täht 2 Chainz. Albumilt ilmus ka mitmeid edukaid singleid: ”The Other Side”, ”Talk Dirty”, “Marry Me”.

Märtsis 2014 ilmus albumist “Tattoos” uus versioon – sellel oli 7 laulu algupäraselt albumilt kuid ka neli uut laulu. Uue plaadiversiooni pealkirjaks sai USAs ”Talk Dirty”. Suurbritannias jaoks tehtud uus versioon oli ikkagi ”Tattoos”, ja sellel oli siiski ka neli uut laulu.

 

Seejärel tegi Derulo 2014. aastal koostööd Pitbulliga, lauldes kaasa hittloos ”Drive You Crazy”. Laulus osales ka Juicy J, ja lugu ilmus Pitbulli albumil ”Globalization”.

 

2015. aastal oli Derulo kohtunik populaarses telesaates ”So You Think You Can Dance”, selle hooaja teised kohtunikud olid Paula Abdul ja Nigel Lythgoe.

 

Märtsis 2015 ilmus Derulo uus singel ”Want to Want Me”. Lugu oli üliedukas. USA singlimüügitabeli viies ja brittide singlimüügitabeli esimene!

Juunis 2015 jällegi uus singel “Cheyenne”. Seejärel ka album ”Everything Is 4”.

 

Juulis 2016 ilmus Derulo suurepärane kogumikalbum ”Platinum Hits”, millel oli ka üks uus laul ehk ”Kiss The Sky”. Viimati manitud lugu sai kuulda ka animafilmi “Storks” heliribal.

 

Veebruaris 2017 ilmus Derulo uus singel. Laulus ”Swalla” lõid kaasa ka Nicki Minaj ja Ty Dolla Sign. Seejärel lõi Derulo kaasa Pitbulli laulus ”Educate Ya”. Edasi jällegi edukad singlid ”If I´m Lucky” ja ”Tip Toe” (selles loos lõi kaasa ka French Montana). Need laulud pidid ilmuma Derulo abumil, mille esialgne nimi oli ”777”, veidi hiljem muudeti see ”2Sides”.

Albumit siiski ei ilmunudki. Derulo avaldas uusi singleid: ”Goodbye” (koos David Guetta ja Nicki Minaj´ga), seejärel ”Let´s Shut Up & Dance” (koos Lay Zhangiga), ”NCT 127”, ”Mamacita” (koos Farruko´ga) ja ”Too Hot”.

Aastal 2019 ilmus hoopis Derulo EP ”2Sides (Side 1)”, millel oli kuus laulu. Seejärel andis Derulo teada, et ilmub ka EP teine osa ”2Sides (Side2)”, kuid veidi hiljem tõdes laulja, et seda siiski ei ilmu … mine võta kinni …


Aastal 2019 kehastas Derulo Rum Tum Tuggerit Tom Hooperi muusikalifilmis ”Cats”.

 

Aasta hiljem, 2020, ilmusid uued singlid ”Savage Love (Laxed – Siren Beat)” ja “Jawsh 685” (see laul tõusis jällegi brittide singlimüügitabeli esikohale).


2021. aastal sai Derulo lapse modell Jena Frumes´iga, kahjuks jõudsid nad sama aasta septembris ka lahku minna … Varem on Jason Derulo kaaslasteks olnud Jordi Sparks, Daphne Joy, ansambli Little Mix täht Jade Thirlwall (nemad tegid üheskoos ka laulu ”Secret Love Song”).

 

2021 lõi Derulo kaasa India-Kanada laulja Tesheri loos ”Jalebi Baby”.

 

Märtsis 2023 asendas Derulo Keith Urbanit kohtunikuna telesaate ”The Voice” Austraalia-versioonis, kuid ta jõudis mängida ka filmis ”Spinning Gold”, milles ta kehastas ansambli Isley Brothers ninameest Ron Isley´d. See on film, mis jutustab plaadifirma Casablanca Records loojast Neil Bogart´ist. Tema oli see, kes avastas mitmeid muusikamaailma superstaare: Donna Summer, Kiss, Village People, Cameo ja aitas kaasa ka Cheri ja Parliament´i karjääridele.

 

Mais 2023 avaldas Derulo uue singli “When Love Sucks”, millel lööb kaasa ka lauljatar Dido. Loos kasutatakse sämplerit Dido 2000. Aasta hittloost “Thank You”.

Septembris 2023 esitas Derulo koos Meghan Trainoriga telesaate “America´s Got Talent” 18. hooaja finaalsaates “popurii” lugudest “Hands on Me” ja “Take You Dancing”.

 

Ja 16. veebruaril 2024 Derulo uus stuudioalbum ”Nu King”, eelmisest stuudioplaadist on möödas kaheksa aastat! Uuel albumil 27 laulu!!! Nende hulgas mitmeid ja mitmeid eelmistel aastatel ilmunud hittlugusid, kuid ka Derulo uus hittlugu, koostöö Michael Buble´ga ”Spicy Margarita” (ai kui hea tatsulugu see on!).

 

Ma ei hakkas Sulle 27. laulu ümber jutustama, pead ise kuulama, kuid albumil on nii tantsuhitte (”Mad Love”, ”Take You Dancing”, ”Swalla”, ”Tip Toe”, ”Down”, ”So Many Hearts”, “Love Not War”, “Acapulco”), head poppi (”Lie To Me”, ”Don´t Go Nowhere”, ”Slow Low”, ”When Love Sucks”, ”Hands On Me”), rahulikke mõtisklusi (”U + I”, ”Proximity”, ”Save The Last Dance”, ”Underwater”), R&B´d (”Last Night”, ”Jalebi Baby”) ja palju muud head muusikat, mida oleme harjunud Jason Derulo esituses ikka ja jälle kuulama.

Plaadil löövad kaasa: Michael Buble, Dido, David Guetta, Gucci Mane, Quavo, Lay Bankz, Tesher, Nicki Minaj, Ty Dolla Sign, French Montana, Adam Levine, Meghan Trainor jt.

 

Olen üsna kindel, et Jason Derulo ”Nu King” on selle talve üks menukamaid ja mõnusamaid uusi albumeid. Selline hea tuju album.

 

Kuula ise ka: