Cliff Richard and The Shadows „The Best of the Rock’n’Roll Pioneers“ (Warner Music)

Cliff Richard on üks nendest artistidest, kes on mulle meeldinud juba lapsepõlvest alates, eriti „istus“ tema muusika 1980. aastatel, kui mitu-mitu tema esitatud laulu kuulusid minu lemmiklaulude hulka, näiteks „Suddenly“ (1980, koos Olivia Newton-Johniga), „Daddy’s Home“ (1981), „Some People“ (1987), „Two Hearts“ (1988) jpt. Tean sedagi, et Cliff Richard on olnud üheks suurimaks lemmikuks nii minu vanaemale kui ka emale.

Sir Cliff Richard (õieti Harry Rodger Webb) saab selle aasta 14. oktoobril juba 80-aastaseks. Iginoor briti laulja, muusik, näitleja ja filantroop on müünud maailmas üle 250 miljoni plaadi. Ainuüksi Suurbritannias on tema singleid müüdud üle 21 miljoni, ja sellega on briti singlimüügitabeli ajaloos kolmandal kohal, eespool vaid The Beatles ja Elvis Presley.

Cliff Richard alustas oma pikka karjääri mässulise rock and rolli lauljana, keda võrreldi nii Elvis Presley kui ka Little Richardiga.

Oma taustaansambliga The Shadows (nendest sai hiljem ka väga suurepärane instrumentaalansambel, eesotsas Hank Marvini ja selle mehe võrratute kitarrisoolode ja kitarrisaundiga) domineeris Cliff Richard brittide popmuusikas enne biitleid 50. aastate lõpus ja 60. aastate alguses. 1958. aastal ilmunud laulu „Move It“ peetakse esimeseks audentseks rock and rolli lauluks, kusjuures legendaarne John Lennon on ütelnud, et enne Cliff Richardit ja The Shadows’t polnud brittide muusikas mitte midagi kuulata. No mine võta kinni, kas on see nii või mitte, aga vähemalt John Lennon arvas nii.

Oma 60. aastase karjääri jooksul on Cliff Richard võitnud mitmeid ja mitmeid kuld- ja plaatinaplaadi auhindu/tiitleid, kaks Ivor Novello auhinda, kolm briti muusikaauhinda. Üle 130 singli, plaadi ja EP on jõudnud brittide müügitabelite TOP 20 sekka (see on rohkem, kui ühelgi teisel artistil ette on näidata). Cliff Richardil on 67 laulu, mis tõusnud brittide singlimüügitabeli TOP 10 sekka, veidi rohkem on vaid Elvis Presley’l. Cliff Richardil on 14 laulu, mis jõudnud brittide singlimüügitabeli esikohale, ta on ainus artist, kellel on sama edetabeli esikohalaul viiest järjestikusest kümnendist, ja ta on koos Elvis Presleyga ainus artist, kellel on lugu brittide singlimüügitabelis kuuel aastakümnel (1950-2000)!!! Uskumatu saavutus.

Huvitaval kombel ei ole Cliff Richard saavutanud samasugust edu USA’s, kuigi ka USA singlimüügitabelis on tal olnud kaheksa laulu vähemalt TOP 40 seas, sh „Devil Woman“ ja „We Don’t Talk Anymore“. Ka Kanadas on olnud edu, kuid seda 60. aastate alguses, 70. aastate lõpus ja 80. aastate alguses.

2010. aastal andis laulja teada, et temast on saanud Barbadose kodanik, ja seetõttu veedab ta palju aega Barbadosel ja Portugalis, aastast 2019 kolis laulja elama USAsse.

Ma usun, et ei ole vist vaja hakata Cliff Richardi tervet elu siinkohal ümber jutustama, sest see läheb vägagi pikaks, sest on ju mees olnud 60 aastat laval ja publiku ees, kuigi elanud ka igati laheda ja eduka elu.

Meenutada tasub kindlasti Cliff Richardi edukaid esinemisi Eurovisioni lauluvõistlustel. 1968 esindas ta Suurbritanniat lauluga „Congratulations“, millega saavutas ta teise koha. Ta kaotas vaid 1 punktiga hispaanlaste võidulaulule „La La La“, mida esitas lauljatar Massiel. 1973 oli Cliff Richard jällegi samal lauluvõistlusel lauluga „Power to All Our Friends“, mis sel aastal saavutas kolmanda koha, eespool Luksemburgi laul „Tu Te Reconnaitras“ (esitajaks Anne-Marie David) ja jällegi hispaanlaste „Eres Tu“ (esitajaks ansambel Mocedades). Võidud jäid küll võtmata, kuid Cliff Richardit teame me ju veel ka täna, võitnud artistidest arvatavasti mitte. Kusjuures on ju toonase aja kohta levinud ka igasugu jutte, et hispaanlaste edus oli mängus ka igasugu poliitilise jõude jne jne. Ise pole juures olnud, mistõttu ei oska kaasa arvata, kuid kahtlane maik on manu küll.

1995. aastal sai Cliff Richardist sir Cliff Richard, mis on kindlasti jällegi üks väga suur tunnustus tema ja tema loomingu suhtes.

Aastate jooksul on Cliff Richardit peetud iginooreks nii oma välimuselt kui ka esitustelt. Aastate jooksul on mees jäänud ka poissmeheks, kuigi ta on olnud suhtes austraallannast tantsija Delia Wicksi, briti näitlejatari Una Stubbs’iga, tantsija Jackie Irving’iga, briti tennisetähe Sue Barker’i, üsna hiljuti ka lauljatar Cilla Black’iga (lauljatar lahkus meie seast 2015. aastal) jt. Abieluranda ei ole mees siiski jõudnud, ja ta on ütelnud, et tänu sellele on tal võimalik nautida elu täiel rinnal ka täna, liikuda ja elada seal, kus ise tahab ja tal ei ole perekondlikke kohustusi.

Ja kui arvad, et sir Cliff Richard täna lihtsalt puhkab ja elu naudib, siis päris nii see ei ole. Alles 2018. aastal ilmus tema stuudioalbum „Rise Up“ (enne seda oli uute stuudioalbumite osas üsna pikk paus, sest enne seda oli ilmunud album „Something’s Goin’ On“ aastal 2004). Albumi „Rise Up“ esimene singel oli plaadi nimilugu „Rise Up“, mille on kirjutanud Terry Britten, kes kirjutanud ka Cliff Richardi varasemad hittlood „Devil Woman“ ja „Carrie“. 2019. aastal laulis Cliff Richard duetti koos Bonnie Tyleriga. Laul „Taking Control“ ilmus lauljatari uuel albumil „Between the Earth and the Stars“ (see on suurepärane album, millel löövad kaasa ka Rod Stewart ja Francis Rossi).

Lisaks laulmisele on Cliff Richard mänginud ka mitmes filmis. Esimene neist „Serious Charge“ linastus juba 1959. aastal. Seejärel „Expresso Bongo“ (1960), „The Young Ones“ (1961), „Summer Holiday“ (1963), ja viimane etteaste filmis „Take Me High“ (1973). Lisaks veel mitmed teleseriaalid, mis jäid samuti 60.-70. aastatesse – „The Cliff Richard Show“, „Cliff“, „Cliff and the Shadows“, „It’s Cliff and Friends“.

„The Best of the Rock’n’Roll Pioneers“

Uus kogumikplaat on tõeline maiuspala kõikidele neile, kellele meeldib muusika, mis pärit 50. aastate lõpust ja 60. aastate algusest, kui Elvis Presley kroonis muusikamaailma tipus, kuid ka Cliff Richard ja The Shadows olid tehtud poisid vähemalt Suurbritannias.

The Shadows oli Cliff Richardi taustabänd aastail 1958 kuni 1968 (esialgu oli nende nimi The Drifters), kuid ka pärast seda on Cliff Richard ja The Shadows mitmeid ja mitmeid kordi koos mänginud. The Shadowsil on ette näidata 69 laulu, mis jõudnud Suurbritannia singlimüügitabelisse (viie kümnendi jooksul), neist 35 on The Shadowsi nime all ja 34 nime all Cliff Richard and The Shadows.

The Shadowsit võib pidada omamoodi pioneerideks, kes lõid neljaliikmelise instrumentaalbändi, kuhu kuulusid soolokitarr, rütmikitarr, basskitarr ja trummid. Esitati poppi, rokki, surf rokki, ballaade ja veidi isegi džässi. Bändile andsid oma näo kaks suurepärast kitarristi – Hank Marvin ja Bruce Welch. Neil oli oskus oma kitarrimänguga anda The Shadowsile see oma nägu ja saund, mida teame lugudest „Apache“, „Kon-Tiki“, „Wonderful Land“ jpt.

Sellel kogumikul on The Shadows siiski Cliff Richardi saateansambel, sest oli ju noor Cliff Richard staar, kuigi ma olen kindel, et tänu lauljale sai muusikamaailm tuttavaks ka selle suurepärase saateansambliga, kuigi mõnes loos kuuleb kenasti ka The Shadowsile omaseid kitarrisaunde („A Voice In The Wilderness“, „Blue Turns To Grey“, „Gee Whiz It’s You“, „The Young Ones“).

Kogumik on duubelkogumik, ja kahel albumil on kokku 60 laulu, sest neil aegadel, millest laulud pärit on, ju väga pikki lugusid ei tehtud, kaks ja kaks pool minutit oli piisav, et oma „asjad ära ajada“. Palju on neid lugusid, mida olen ka varem kuulnud nagu „Lucky Lips“, „Move It“, „Living Doll“, „Summer Holiday“, „Do You Wanna Dance“, „The Next Time“, „(It’s) Wonderful To Be Young“, „Don’t Talk To Him“, „Say You’re Mine“, „I Could Easily Fall“, „You And I“, palju on ka selliseid lugusid, mida kuulsin esimest korda. Vahva on see, et on selliseid hea minekuga rock’n’rolli lugusid nagu „Dynamite“, „High Class Baby“, „Never Mind“, kuid on ka selliseid ilusaid, kauni meloodia ja harmooniaga lugusid, ballaade nagu „Fall In Love With You“, „Theme For A Dream“, „I Love You“, „The Next Tome“, mis paitavad kuulaja kõrva. Ja tegelikult, ei saa öelda, et noor Cliff Richard oleks kübegi kehvem kui noor Elvis Presley. Nende esitustes ja lugudes ja hääles on palju sarnaseid jooni, loomulikult ka erinevust, kuid mõlemaid on lust kuulata.

Kuula ise ka:

https://open.spotify.com/album/4yhOVmqxyVswAzX5nQ0SPf