Early James „Singing For My Supper“ (Warner Music)

Fredrick James Mullis Jr. (s. 2. juuni 1993) ehk Early James, on USA laulja ja laulukirjutaja. Early James sündis ja kasvas Troy’s, Alabama osariigis. 15-aastaselt sai ta oma tädilt jõulukingituseks oma esimese kitarri. Pärast seda otsustas ta hakata laule kirjutama. Suurimateks eeskujuduseks olid talle toona James Taylor ja Johnny Cash.

21-aastaselt kolis ta Birminghami, Alabama osariigis, et hakata elukutseliseks muusikuks. Seal kohtus ta Adrian Marmolejo’ga ja otsustati hakata bändi tegema. Nimeks võeti Early James and the Latest. Kutid otsisid toona seda päris oma saundi, milleks kasutati bluusi, folki, rokki ja klassikalist kantrit.

Tehes tööd Birminghamis, hakkas Early James silma The Black Keys’i Dan Auerbach’ile, kellele meldis Early Jamesi stiil, omanäoline hääl ja ta oli kindel, et tahaks produtseerida Early Jamesi debüütalbumi. Auerbach on ütelnud Early Jamesi kohta, et osad inimesed on head lauljad, ja osad inimesed on paremad kui lihtsalt head lauljad.

“Neil lauljatel on olemas oskus ennast väljendada,” lisab Auerbach. “Iga lauldud rida tähendab talle isiklikult midagi. Sellest jääb väheks, et kirjutad lihtsalt hea laulu, sellel peab olema ka sügavam tähendus.” Ilusad mõtted Early Jamesi kohta.

Detsembris 2019 anti teada et Early Jamesi debüütalbum “Singing for My Supper” ilmub märtsis 2020, väljaandjateks firmad Nonseuch ja Auerbach’i Easy Eye Sound, ilmus ka debüütalbumi esimene singel “Blue Pill Blues”. Jaanuaris ja veebruaris 2020 ilmuvad järgmised singlid, vastavalt “It Doesn’t Matter Now” ja “High Horse”.

Debüütalbum “Singing For My Supper” on vägagi huvitav ja suurepärane kuulamine, vägagi bluusilik plaat (paaris laulus tabab kõrv veidi ka kantrilikku hingamist), mis viib meid ajas tagasi 1960.-1970. aastatesse ja on öeldud, et sarnaseid jooni on Tom Waitsi esituste ja muusikaga (sarnaseid jooni Waitsi loominguga tasub otsida lauludest “It Doesn’t Matter Now” või “Clockwork Town”). Siinkohal tasub mainida, et Tom Waits on ka Early Jamesi üks lemmikartistidest nagu ka Fiona Apple. Ja eks ole Early Jamesi hääles tõepoolest seda, mis toob meelde Tom Waitsi, kelle looming vastu tundsin ka minu üsna sügavat huvi ca 20 aastat tagasi, mistõttu on Early Jamesi esitused omamoodi nostalgilised ka minu jaoks.

Laulutekstid on sardoonilised (kibedalt pilkavad), kuid ka humoorikad, puudutades teemasid nagu depressioon (nt. laul “Blue Pill Blues”, on ka Early Jamesi elus olnud periood, mil ta sai depressiooniravi), sõltuvused, noorte inimeste lootused (nt. laul “High Horse”) ja suhted (nt. laulud “Stockholm Syndrome”, “Easter Egg”).

Muusikaliselt on albumil kasutatud ka vägagi põnevaid nn vanakooli pille – Hammond B3 elektriorel, Wurlitzeri elektriklaver, Rhodesi elektriklaver, analoogklahvpill Mellotron, kuid isegi klavessiin, lisaks igasugu põnevad keelpillid - havai kitarr ehk steel-kitarr, sooltest keeltega kitarr, mandoliin, dobro jpm.

Ajakirjas Mojo on öeldud, et Early James hämmastab kuulajat oma helendava ja hämmastavalt enesekindla debüütalbumiga … Kindlasti see nii ongi, sest tegelikult on tänaseses närvilises maailmas igati mõnus kuulata muusikat, mis meenutab hoopis vanemaid ja äkki ka rahulikumaid aegu. Early James on tõepoolest vägagi enesekindel, sest ta teab täpselt, mida ta teeb, ja miks ta just sellist muusikat teeb, muusikat, mis kuulajat kõnetab ja tõepoolest ka kuulama paneb. Mulle selline suhtumine ja muusika meeldivad.

2020. aastal peaks USA’s tulema ka huvitav kontsertturnee, kus lisaks Early Jamesile löövad kaasa Shovels and Rope, The Lone Bellow, The Marcus King Band ja The Black Keys.

Kuula ise ka:

https://smarturl.it/SingingForMySupper


„SCOOB! The album“ (Warner Music)

On see ju ikka ja alati olnud nii, et paljud head ja vahvad multifilmid/animatsioonid saavad endale ka igati head ja vahvad heliribad, sest on ju film ja muusika alati käsikäes käinud ja olnud. Ma ei hakka siinkohal kõiki neid lahedaid multikate albumeid ette lugema, kuid ma usun, et kõikidel on oma lemmik, mida aeg-ajalt jälle kuulata.

“SCOOB! The album” on uus ja ametlik kaaslane Warner Bros. Pictures ja Warner Animation Group’i animeeritud Scooby-Doo kogupere tegevusseiklus-filmile “SCOOB!”. Plaadi peaprodutsendiks on Xplicit ning albumi loomisele andsid oma panuse Gabe Hilfer, Olly Sheppard ja Warner Bros. Pictures’i muusika eest vastutav meeskond, Darren Higman ja Niki Sherrod.

Filmis teeb kaasa hulk tuntud näitlejaid: Will Forte, Mark Wahlberg, Jason Isaacs, Gina Rodriguez, Zac Efron, Amanda Seyfried, Kiersey Clemons, Ken Jeong, Tracy Morgan, Simon Cowell ja Frank Welker, kes andnud hääle Scooby-Doo kambale ja teistele tegelastele Hanna-Barbera maailmast.

Plaadil laulavad popilikumat kraami Kanada lauljatar Lennon Stella koos USA supertähe Charlie Puth’iga laulus “Summer Feelings”, USA kantritähed Thomas Rhett ja Kane Brown ja USA lauljatar Ava Max teevad mõnusasti koostööd popiliku hingamisega laulus “On Me”. Popilikumat ja tantsulikumat “kraami” pakuvad ka Rootsi elektroonilise tantsumuusika lipulaev Galantis ja Kanada-Maroko päritolu suurepärane lauljatar Faouzia laulus “I Fly”. Väga hea minekuga tantsulikus popiloos “Feel Alive” saavad sellel plaadil kokku ka Hollandi DJ ja produtsent R3HAB ja minu üks viimaste aastate lemmikumaid electropopi bände ehk ameeriklaste A R I Z O N A.

Sellist popilikumat/rokilikumat hingamist kuuleme Kanada ansambli Rare Americans laulus “Back Up Plan”. Selles laulus hakkab mõnusasti meelde jääma üks vilistatud laulujupp, igati kaval lähenemine.

Popilikumat mussi teeb albumil veel briti laulja/laulukirjutaja Plested (ehk Philip Plested), kelle esitatud “25 Hours” on igati meeldejääv ja mõnusa olekuga popilugu, milles kuuleb ka käteplaksu ja muid lahedaid muusikalisi nippe.

Mõnusa R&B loo “I Like It” esitab heliribal USA souli- ja R&B laulja Pink SweatS ehk õige nimega David Bowden. Selline R&B hingamisega lugu on ka USA naisräppari Rico Nasty (ehk Maria-Cecilia Simone Kelly) esitatud “My Little Alien” (selles laulus on palju põnevaid muusikalisi effekte ja saunde, mis omamoodi multifilmilikud … )

Plaadi üks muinasjutulisemaid lugusid (just muusikalisest küljest) on kindlasti USA ühe kuumema valgenahalise räppari Jack Harlow’i esitatud “Yikes”, kelle esitus on kangesti sarnane Eminemiga, kuid minu kõrv kuuleb siin mõjutusi ka meie Nublult … no mine võta kinni … Enam-vähem sarnase esitusega on plaadil veel üks USA valgenahaline räppar ehk Token (õige nimega Timothy Monger), tema esitatud “Homies” on vägagi põnev lugu, mis omamoodi lausa paitab kuulaja kõrva.

Hip-hopi, räpi ja rokkmuusika (vähemalt rokilikud kitarrid) on kokku pannud laulus “Tick Tick Boom” USA räppar Sage the Gemini (ehk Dominic Wynn Woods) ja USA räppar BygTwo3. Just see “Tick Tick Boom” on kindlasti selle plaadi üks ägedamaid lugusid, kuna see hakkab juba esimese kuulamise peale “kummitama” oma tik-tik-buumiga …

Plaadile paneb punkti selle filmi lühike tunnusmeloodia jupp ehk “Scooby Doo Theme Song”, esitajaks USA rokkmuusika duo Best Coast. Kahju, et see vaid minuti-jagu kestab, sest see on igati laheda minekuga lugu. Minu jala pani üsna kiirelt kaasa tatsuma.

Selline vahva heliriba see “SCOOB! The Album”. Minu kõrvale selline igati positiivse oleku ja minekuga kogumik, millel juba tuntuid ja tunnustatud noori tegijaid, kuid ka selliseid artiste, keda varem kuulnud polegi, aga see rohkem vist minu viga, et kõiki uusi artiste lihtsalt ei jõua kuulata ja jälgida…

Kuula ise ka:

https://open.spotify.com/album/2Zg5xZo3WwIoAZys8OcUpG


Prince “Prince and the Revolution: Live” (Warner Music)

Prince Rogers Nelson elas aastail 1958-2016. Muusikaline karjäär kestis läbi nelja aastakümne ja paljude muusikasõprade arvates oli ja on Prince üks kõigi aegade parimaid artiste ja esinejaid. Kindel on see, et tema looming, laulud ja esitused jäävad muusikalukku pikaks ajaks, sest on ta ju nn Minneapolise saundi üks rajajaid, artist, kes juba 1970ndatte aastate lõpus pani kokku funk-muusikat, süntesaatori poppi ja nn uue laine muusikat. Lisaks laulmisele oli ta suurepärane muusik (kitarrist, klahvpillimängija jne)), laulukirjutaja, produtsent, tantsija, näitleja ja filmirežissöör.

Esimese plaadilepingu (firmaga Warner Bros. Records) sai ta juba siis, kui oli alles 17-aastane. Esimene plaat “For You” ilmus 1978. Aasta hiljem ilmunud album “Prince” täitis USA’s juba plaatinaplaadi müüginormi. Sellele järgnesid suurepärased albumid “Dirty Mind” (1980), “Controversy” (1981), “1999” (1982).

Alates 1984. aastast esines ta nime all Prince and The Revolution (see oli tema saateansambli nimi), ilmus album “Purple Rain”, mis oli ühtlasi samanimelise filmi heliriba, mida on maailmas müüdud üle 25. miljoni eksemplari. “Purple Rain” oli ühtlasi üks enimräägituid albumeid 25 aasta jooksul.

1985 ilmus album “Around The World in a Day” ja aasta hiljem “Parade”. Seejärel the Revolution läks laiali. 1987 ilmus Prince’i sooloalbum (duubelplaat) “Sign o’the Times”, sellele järgnes veel kolm sooloplaati, kuni 1991 hakkas ta esinema koos ansambliga The New Power Generation.

1993 loobus Prince oma nimest, ja hakkas kasutama esinejanimena sümbolit, mida tunti ka kui armastuse sümbolit. Aastail 1994-1996 ilmus koguni viis albumit ja 1998 sõlmis ta plaadistuslepingu firmaga Arista Records. Alates 2000. aastast hakkas ta esinema jällegi Prince’i nime all ja pärast seda ilmus veel 16 stuudioplaati! Sh ka plaatinaplaadi müüginormi täitnud “Musicology” (2004). 2015 detsembris ilmus tema viimane stuudioplaat “Hit n Run Phase Two” ja neli kuud hiljem sai muusikamaailm kurva uudise – Prince on surnud seoses fentanüüli üledoosiga.

Kurb uudis, kuid vaatamata sellele elab Prince’i looming ja tema jälg muusikamaailmas edasi. On ju tema muusikas olnud kõike seda, mis on mõjutanud nii funk-muusikat, rokki ja poppi, R&B’d, new wave’i, souli, psühhedeelilist muusikat. Tema plaate on maailmas müüdud üle 100 miljoni, millega ta on kindlasti üks edukamaid artiste läbi aegade. Ta on võitnud 7 Grammyt, 7 briti muusikaauhind ja 6 USA muusikaauhinda, tal on ette näidata Oscari auhind (parim originaallugu filmis ehk “Purple Rain”) ja Kuldgloobus. Ta on valitud 2004. aastal Rock and Roll Hall of Fame’i ja 2016. aastal Rhythm and Blues Music Hall of Fame’i. Kui ajakiri “Rolling Stone” valis välja 100 kõigi aegade parimat artisti, saavutas Prince koha number 27. Mina oleks teda muidugi veelgi kõrgemale nihutanud, vähemalt TOP 10 hulka kindlasti.

Loomulikult on ilmunud Prince’i muusikat albumitel ka pärast tema surma, on ilmunud kogumikke, on ilmunud materjale, mida varem ei oldud avaldatud, on ilmunud vanadest plaatidest uus-versioone, kus on veidi heli digitaalselt remasterdatud. No näiteks 2018 ilmunud “Anthology: 1995-2010”, “Piano and Microphone 1983”, kuid ka kolm plaati nn legacy-sarjast ehk “Musicology”, “3121” ja “Planet Earth”.

Warner Musicu pressiteade tõdeb albumi “Prince and the Revolution: Live” albumi kohta seda:

Ajalooline kontsert on üles võetud 30. märtsil 1985, Syracuse’ ülikooli Carrier Dome staadionil New Yorgi osariigis. “Prince and The Revolution: Live” demonstreerib Prince’i ja tema ikoonilist bändi nende karjääri tipul, “Purple Rain”-kontsertturnee ajal ning see oli esimene ametlik kontsertsalvestus, mida Prince avaldas nii teleülekandes kui koduvideona. Prince’i kõrgetasemelises bändis mängisid Wendy Melvoin, Lisa Coleman, Dr. Fink, BrownMark, Eric Leeds ja Bobby Z., koos rea erikülalistega. Syracuse kontsert sisaldas albumi “Purple Rain” hitte: “Let’s Go Crazy,” “When Doves Cry,” “I Would Die 4 U” ja “Purple Rain,” lisaks varasematele karjäärilemmikutele nagu “1999,” “Little Red Corvette,” “How Come U Don’t Call Me Anymore”. Kokku 20 laulu.

Nii nagu kontsertitel ikka, kuuleb ka Prince’i kontsertplaadil praktiliselt kõiki tema toonaseid suuremaid hitte, kusjuures on väga ägedaid pikki versioone. No näiteks “When Doves Cry” kõlab üle 9 minuti, “Baby I’m A Star” üle 10 minuti ja plaadi/kontserti viimane lugu, vaieldamatult Prince’i üks kuulsamaid ja ägedamaid lugusid “Purple Rain” on üle 19 minuti pikk. Juba ainuüksi “Purple Rain” eriti võimsa esituse tõttu tasub seda kontsertplaati kuulata, sest selles loos näitab ta, mis masti artistiga tegemist oli. Laulus on võimsust, karjeid, hüüdeid, ägedaid kitarrisoolosid ja Prince’i bänd on tõeliselt suurepärane. Ka sellel kontsertil näitab Prince end suurepärase artisti ja esitaja, suurepärase laulja, kitarristi ja kindlasti ka heliloojana. Mees, kes suudab teha nii poppi, rokki, souli, funkyt, R&B’d ja palju muud. Otse loomulikult on kontsertplaadil kuulda ka publiku emotsioone, kuidas lauljale kaasa elatakse, kaasa lauldakse jne jne. Ei väsi kordamast just “Purple Rain”’i, kus public väga pikalt kaasa ümiseb/laulab …

Igal juhul on Prince’i “Prince and the Revolution: Live” tõeline maiuspala kõikidele Prince’i fännidele ja tema muusika austajatale, sest tasub ju kuulata mehe esitusi ka live’is. Vaatamata sellele, et tegemist on ju “vanade lugudega” on see igati põnev kuulamine, mis tõestab taaskord veenvalt seda, et Prince oli ja on ka tulevikus tõeline muusikaline geenius.

Kuula ise ka:

https://lnk.to/PrinceLACD


Kehlani „It Was Good Until It Wasn’t“ (Warner Music)

Kehlani Ashley Parrish ehk artistinimega Kehlani sai selle aasta 24. aprillil 25-aastaseks. Tegemist seega igati noore lauljatariga, kes lühikese ajaga on tõusnud popmuusika tippude hulka. Kehlani muusikat on "lahterdatud" R&B'ks, hihopiks, popiks ja neo soul'iks.

Kehlani sündis ja kasvas Oaklandis, Californias. Teda kasvatas tema tädi, kuna Kehlani isa suri siis, kui tüdruk oli väike, ja tema ema oli kord vanglas, korda vanglast väljas. Lauljatar on meenutanud, et kasvades koos tädiga hakkas ta ka muusikat kuulama. Lemmikuteks olid Lauryn Hill, Erykah Badu, Jill Scott ja Mariah Carey.

Nooruses üritas Kehlani tegeleda ka tantsuga, kuid ta vigastas oma põlve ja sellega oli tantsijakarjääril kriips peal. 14-aastaselt liitus ta kohaliku popibändiga PopLyfe, kus temast sai juhtlaulja. Teismeliste bändil oli ka tugev produtsent, R&B bändi Tony! Toni! Tone! endine liige D’Wayne Wiggins. PopLyfe tuuritas mööda USA’d, kuni 2011. aastal (saatesarja 6. hooaeg) saavutati „America’s Got Talent“ saates 4 koht!

Saate üks kohtunikest ehk Piers Morgan kinnitas toonas Kehlanile, et just temal on olemas see tõeline anne ja talent, mistõttu arvas Morgan, et Kehlani võiks mõelda ka soolokarjääri peale. Pärast telesaate lõppu Kehlani lahkuski ansamblist, kuna oli ka igasugu probleeme. Kehlani pidi ka kuus kuud muusikast eemal olema, kuna selline oli ansambli “juhtkonna” otsus.

Aastail 2012-2013 oli Kehlani praktiliselt kodutu, elades sõprade juures. Veidi hiljem kolis ta Los Angelesse, kuna teda kutsus sinna “America’s Got Talent” toonane saatejuht Nick Cannon, kes pakkus Kehlanile kohta ühes räpibändis. Kehlanile see bänd siiski ei meeldinu, mistõttu kolis ta Oaklandi tagasi. Oaklandis tegeles tulevane lauljatar pisivargustega, et ellu jääda, kuni suutis avaldada laulu “ANTISUMMERLUV” SoundCloudis. Nick Cannon kutsus Kehlani Los Angelesse tagasi, pakkudes talle elukohta ja ka stuudioaega.

2014 oli selle “stuudioaja” tulemuseks Kehlani esimene mixtape “Cloud 19”, millel lõi kaasa ka Kyle Dion. Nick Cannon saatis Kehlani ka New Yorki, et ta saaks teha koostööd muusikaprodutsent Jahaan Sweet’iga. 2014 ilmus ka Kehlani lugu “Till the Morning”, millele juhtis suurt tähelepanu ka Billboard. 2015 oli Kehlani soojendusartistiks räppar G-Eazy’le, viimase kontsertturneel “From the Bay to Universe”.

Aprillis 2015 nilmus Kehlani teine mixtape “You Dhould Be Here”. Billboard tituleeris selle aasta üheks parimaks R&B plaadiks, kusjuures see tõusis kohe ilmudes Billboardi R&B/Hip-Hop albumite edetabelis kohal number 5. Kaasa lõid ka räppar Chance the Rapper ja laulja BJ the Chicago Kid.

Nädal pärast selle mixtape’i ilmumist oli Kehlanil taskus ka leping plaadifirmaga Atlantic Records. Ajakiri Rolling Stone tõdes, et Kehlani üks kümnest uuest artistist, keda peaks muusikasõbrad teadma. 2016 kandideeris Kehlani juba ka Grammy-auhinnale. Samal, 2016. aastal lõi Kehlani kaasa ka briti laulja ja lauljatari sõbra Zayn’i hitsinglil “Wrong”, mis ilmus Zayn’i debüütalbumil “Mind of Mine”.

Augustis 2016 jõudis Kehlani esitatud laul “Gangsta” ka populaarsesse mängufilmi “Suicide Squad”, kusjuures lugu tõusis USA singlimüügitabelis kohale 41.

Jaanuaris 2017 ilmus lauljatari debüütalbum “SweetSexySavage”.

“Oma kahel esimesel mixtape´il rääkisin palju haiget saamisest, sest olin halvas suhtes ja olin naiivne,” tunnistas Kehlani. “Palju läks halvasti ja ma läksin eluga edasi. Tahtsin sellel albumil kõike korraga väljendada. SWEETSEXYSAVAGE saabus minuni Hawaii rannal. Sain aru, et just sellised naised ongi. Me võime haiget teha. Me võime ka ise haiget saada. Võime olla karmid ja leebed. Me vôime olla pöörased ja ka kaastundlikud.”

“SWEETSEXYSAVAGE”´il jagab Kehlani siiralt end, oma tundeid ja tõde. “Ma ei tahtnud teha albumit kogetud tumedatest aegadest,”selgitab Kehlani. “Otsustasin selle jätta selja taha. Lugesin ühte Lao Tzu tsitaati, mis mind väga inspireeris: “Kui sa oled masenduses, siis sa elad minevikus. Kui sa oled murelik, siis elad tulevikus. Kui oled rahul, siis elad olevikus.” Võtan ühe päeva korraga. Kui inimesed kuulavad plaati “SWEETSEXYSAVAGE”, siis soovin, et nad tantsiksid, lõbutseksid ja naudiksid seda.”

2017 detsembris lõi Kehlani kaasa Eminemi laulus “Nowhere Fast”, mis ilmus räpilegendi üheksandal albumil “Revival”. 2018 oli Kehlani soojendusartistiks Demi Lovato Põhja-Ameerika kontsertturneel “Tell Me You Love Me World Tour”.

Märtsis 2018 lõi Kehlani kaasa Charlie Puth’i laulus “Done for Me”, mis ilmus mehe albumil “Voicenotes”. Aprillis 2018 lõi Kehlani kaasa USA räppari Cardi B laulus “Ring”, mis ilmus naisräppari debüütalbumil “Invasion of Privacy”. Laul “Ring” tõusis USA singlimüügitabelis kohale 28, ja see oli Kehlani esimene lugu, mis jõudnud TOP 40 hulka. 2018 jõudis Kehlani soojendusartistina esineda ka USA lauljatari Halsey kontsertturneel Okeaanias.

Veebruaris 2019 ilmus Kehlani kolmas mixtape „While We Wait“, see tõusis ilmudes US Billboard 200 edetabelis kohale number 9! Sellelt ilmus ka kolm singlit: „Nights Like This“ (kaasa lööb ka Ty Dolla Sign), „Nunya“ (kaasa lööb Dom Kennedy) ja „Butterfly“. 2019 lõi Kehlani kaasa vene-saksa DJ Zedd’i laulus „Good Thing“ ja USA lauljatari Teyana Taylori laulus „Morning“. Jaanuaris 2020 osales Kehlani Justin Bieberi laulus „Get Me“, mis ilmus Bieberi albumil „Changes“ (mais pidi Kehlani osalusel algama ka Bieberi suur kontsertturnee, mille algus on tänaseni seoses pandeemiaga seni teadmata). 2020 jõudis Kehlani kaasa lüüa ka USA naisräppari Megan Thee Stallion’i EP’l „Suga“.

2019. aasta märtsis sündis Kehlanil tütar Adeya Nomi Parrish Young-White, kelle isaks on Kehlani ansambli kitarrist Javaughn Young-White, kes on koomik Jaboukie Young-White’i vend. Samas räägiti septembris 2019, et Kehlani käib hoopis räppar YG’ga, kuid tänaseks ei ole nad enam koos, kuigi veebruaris 2020 ilmus ka nende ühine singel „Konclusions“.

Mais 2020 ilmus Kehlani teine stuudioalbum „It Was Good Until It Wasn’t“. Plaadil löövad kaasa ka Kanada räppar ja laulja Tory Lanez (laulus „Can I“), USA lauljatar Jhene Aiko ("Change Your Life“), USA laulja Lucky Daye („Can You Blame Me“), briti suurepärane laulja ja laulukirjutaja James Blake (Grieving“), Jamaika muusika Masego („Hate the Club“). Enne uue plaadi ilmumist said kuulajad nautida kolme uut singlit ehk „Toxic“, „Everybody Business“ ja „F&MU“. Lugudele tehti ka videod, mis filmiti lauljatari kodus, kuna maailmas möllas koroonaviirus.

Muusikakriitikud ja ajakirjanikud on nimetanud Kehlani uut albumit tema senise karjääri parimaks tööks, millel on ägedaid rütmilahendusi ning džässilikkugi hingamist. Mainitud on ka vana-kooli R&B slow jam’e. Ja tegelikult ongi ju kõik laulud justkui ühise tempoga, mis liiguvad vaikselt ja mõnusalt esimesest laulust viimaseni. Plaadi kaanel kirjas, et nooremad kuulajad peaksid täiskasvanutelt selle kuulamiseks luba küsima, sest sellelt leiab ka „otsekohest“ teksti.

Plaadil on kokku 15 lugu (lood on üsna lühikesed, sest plaadil on pikkust ca 39 minutit), millel kuuleme jällegi Kehlani suurepärast häält, põnevaid muusikalisi seadeid ja ka klassikalist kitarri (nn hispaania kitarr). Vastutavaks produtsendiks on Kehlani, kuid siin lööb kaasa veel vägagi põnevaid produtsente: Jake one, Mars, Mike & Keys, Pop & Oak, Pop Wansel, Roget Chahayed, The Rascals jpt.

Enamus lauludest on Kehlani enda kirjutatud, kuid lühikese „ülemineku“ „Real Hot Girl Skit“ autoriks/sõnaseadjaks on Megan Pete ehk USA naisräppar Megan Thee Stallion, viimase laulu/lõpuakordi „Lexii’s Outro“ autoriks on Alexis Lynch ehk USA naisräppar Lexii Alijai ja laulu „Belong to the Streets Skit“ autoriteks on lausa viis nime.

Kuula ise ka:

https://kehlani.lnk.to/IWGUIW