Ulvi Pihel „101 Eesti telesaadet“ (Varrak)

Nende kaante vahel on 65-aastase Eesti teleajaloo värvilisemad killud. Need on moodustunud koroonakevade rütmis pikkade telefonikõnede, kogutud mälestuste, tarkade meeste teleajaloo uuringute ning kuhjade viisi loetud artiklite ja tudengitööde tulemusena.

Saateid raamatusse valides alustasin algusest – esimene lastesaade, populaarseim lauluvõistlus, pikim ajaloosaade, kõige kauem eetris püsinud saade, esimesed telestaarid, esimene formaadisaade jne,. jne. Saate sünni- ja eluloo kõrval leiab huviline eetriaastad, esimeste/olulisemate tegijate nimed, aga ka esmaeetri täpse kuupäeva ja kellaaja.

Raamatu kirjutamise algusest on juba palju muutuda jõudnud: TV3 kavas on taas “Eestimaa uhkus”, uute tegijatega “Öö-TV” otsib veel oma kohta ja nii mõnedki tegijad on kanalit/ametit vahetanud või sootuks taevatähtede taha sõudnud. Kõik saated raamatusse paratamatult ei mahtunud, ja paljusid ei oska lühikese ajalise distantsi tõttu veel hinnatagi, kuid küllap teeb Aeg kindlaks tänagi eetris olevate saadete kullaproovi.

Ulvi Pihel

Pean jätkuvalt kiitma kirjastuse Varrak raamatusarja “101 Eesti …”, mis on aastate jooksul toonud lugejale väga palju põnevat materjali ja huvitavaid teemasid, alates kultuurist, spordist, ajaloost, looduse ja loomadeni välja. Alles hiljuti tutvustasin Tristan Priimäe kirjutatud raamatut “101 Eesti filmi”, enne seda Indrek Rohtmetsa “101 Eesti looduspaika”, Jaan Tamme “101 Eesti kindlust ja kaitserajatist”, Karin Pauluse “101 Eesti Nõukogude aja ehitust”. Raamatuid on selles sarjas ilmunud kunstiteostest, monumentidest, teatrisündmustest, puudest ja põõsastest, pühapaikadest, arheoloogilistest leidudest, kullassepateostest, laevadest, toitudest ja toiduainetest, mõisatest, arhitektuuriteostest jpm.

Nüüd siis Ulvi Piheli kirjutatud raamat meie telesaadetest (see on raamatusarja 28. raamat!), nii ETV’s kui ka erakanalites.

Raamatu esisisekaanel on juttu ka raamatu autorist, saame teada, et Ulvi Pihel on teletoimetaja, kelle esimesed sammud olid veel kooliõpilasena “Kodulinna” saatejuhina ja režissööri abina laste- ja noortesaadete toimetuses. Seejärel ajakirjandusõpingud Tartu Ülikoolis. Oma kodukanaliks peab Ulvi Pihel ETV-d, kuid ta on teinud kaastööd ka teistele telejaamadele, töötanud ka vabakutselisena ning õpetanud Balti Filmi- ja Meediakoolis teletoimetamist. Ulvi Pihel on ptelnud, et on õnnesärgis sündinud, sest on teinud saateid, mis inimestele meeldivad ja korda lähevad, alates “Noortestuudio pärastlõunast” kuni “Kes tahab saada miljonäriks” ja “Hommik Anuga”.

Raamatu saatesõnas ütleb Ulvi Pihel, et televisiooni on Eestimaal tehtud üle 65 aasta ja selle lummuses on üles kasvanud mitu põlvkonda. Keskmine eestlane veedab iga päev tublisti üle kolme tunni helendava ekraani ees …

… telemaagia on muutunud. On muutunud nii aeg, tehnika, väärtushinnangud kui ka inimesed. Ulvi Pihel ütleb, et võiks ehk tuua paralleeli kooliaja kohustusliku kirjandusega: kui toona lugesid mitmed põlvkonnad samu raamatuid, siis nüüd on valik palju laiem ning nii mõnigi kord peab ühiseid lugemiselamusi lausa otsima. Sama lugu on telesaadetega: on neid, millel maine kõrge, kuid püsivaatajaid vähe, ja neidki, millest justkui midagi ei peeta, aga reitingunumbrid kõnelevad hoopis teistsugust keelt.

Autor kinnitab, et see raamat oli tema jaoks põnev rännak teleajalukku. Sellesse on koondatud subjektiivne valik saadetest ja sarjadest, mis olid mõnes vallas esimesed, üllatasid uudse lähenemisviisiga, saavutasid erilise vaatajamagneti maine või avasid raamatu autorile kui vahetule tegijale oma olemuse. Autor nimetab seda kronoloogiliseks kaleidoskoobiks Eesti telekanalite sammudest läbi aja …

Ulvi Pihel lõpetab saatesõna Mati Talviku sõnadega: “Telesaade ei saa kunagi valmis, ta läheb eetrisse!”

Ja piilume nüüd meiegi raamatusse. Loomulikult ei hakka ma Sulle kõiki neid lugusid ümber jutustama, kuid teen kokkuvõte, millised saated on valikusse pääsenud, kuid ma olen üsna kindel, et valik on õiglane ja igati sisukas ning põhjendatud.

Esimene lugu 101 loost viib meid 1955. aastasse – “Buratino esineb telestuudios”. Saatejuhiks on Buratino/Ferdinand Veike, toimetajaks Veera Koronova, režissööriks Leo Martin. Saate pikkuseks 30 minutit, eetris pühapäeval, 24. juulil 1955. Ulvi Pihel kinnitab, et Buratinoga algab Eesti Televisiooni omasaadete ajalugu. Juulikuu eelviimasel pühapäeval, kui teleime oli vaid neli päeva vana, tervitasid lapsi Buratino, Punamütsike, Lumivalgeke, Saabastega Kass, Konn-sanitar ja koer Sõbrake. See oli esimene spetsiaalselt ettevalmistatud ja eetrisse antud omasaade.

Teiseks saateks selles raamatus on “Aktuaalne kaamera”, mille esmaeeter oli 11. märtsil 1956 kell 19.30, kuigi populaarsemaks “Aktuaalse kaamera” eetriajaks on ikkagi igal päeval kell üheksa õhtul. Aastate jooksul on olnud palju diktoreid-uudisteankruid ja toimetuse juhte, keda siingi meenutatakse. Ulvi Pihel kinnitab, et uudistesaated on iga kanali firmamärk. On üldteada, et keerulistel aegadel on “Aktuaalne kaamera” eestlaste jaoks olnud usaldusväärseim informatsiooniallikas.

Kolmas peatükk “Saade soome keeles” viib meid aastatesse 1956-1974, sest pühapäeval, 7. oktoobril 1956 kell 12.30-13.30 läks ETV-s eetrisse saade soome keeles. Esialgus oligi soomekeelne saade eetris korra nädalas, hiljem kaks korda nädalas. Ulvi Pihel räägib, et Juhan Viidingul oli tuhat korda õigus, sest tänu põhjanaabrite meediale, eriti Soome televisioonile, oli eestlaste vaade aknast palju selgem ja puhtam, eriti ülejäänud Nõukogudemaa elanikega võrreldes. Põhja-Eestis ei leidunud kodu, kus Soome telekanaleid poleks vaadatud. Veel taasiseseisvumise ajalgi oli tavaline, et venekeelse kogukonnas eesti keelt ei osatud, küll aga kõik “puhusid suomea”.

Seejuures on omamoodi kurioosum, et Tallinna telestuudio alustas juba aasta pärast loomist soomekeelsete saadete edastamist just põhjanaabreid silmas pidades. Nimelt oli tolleaegne Soome Vabariigi president Urho Kaleva Kekkonen NSV Liidu kõrgete ametimeeste visiidi ajal maininud, et soomlased tunnevad huvi Eesti saadete vastu ja oleks tore, kui nad neist aru saaksid.

Eestis sündis televisioon 1955. Meie põhjanaabrid pidid 1958. aastani vaatama vaid eestlaste telepilti, sest oma neil lihtsalt veel polnud. Võrdluseks: rootslased said televisiooni 1956.

Edasi on juttu saatest “Telekool” (ETV haridussaated, eetris 1963-1990, aastate jooksul on saatejuhtideks olnud Leo Soonpää, Anto Raukas, Sulev Vahtre. Aigar Vahemetsa, Uno Loop, Juri Lotman jpt), “Tipp ja Täpp”/”Hunt Kriimsilm” (ETV lastesaade, 1965-1983, autor-režissöör Uno Leies, usun, et need inimesed, kelle lapsepõlv jääb 60ndatesse ja 70ndatesse aastatesse, need teavad kõik Tippi ja Täppi ja Hunt Kriimsilma). Edasi on juttu Rein Karemäe reportaažidest (1965-1975), ETV päevakajalisest draamaseriaalist “Mis kosta peres uudist?” (1965-1972, idee autor ja režissöör Tõnis Kask, osades mängisid harrastusnäitlejad), legendaarne ETV dokumentaalsaade “Täna 25 aastat tagasi” (1966-1970, autor-saatejuht Valdo Pant, ETV mälumäng “Naapurivisa” (1966-1970, tootjateks Eesti TV ja soomlaste Soome Mainos-TV, kokku 5 hooaega, 10 saadet, Eestit esindasid Valdo Pant, Hardi Tiidus, Toomas Uba, kuid ka Voldemar Panso ja Tõnis Laisaar), ETV elustiilisaade “Nota Bene!” (1966-1971, autor-toimetaja Moidela Tõnisson), ETV, Kanal 2 ja TV3 mälumängud alates 1967. aastast, ETV kunstisaade “Ars longa” (1968-1978, saatejuht-autor Leo Soonpää), ETV lauluvõistlus “Horoskoop” (1969-1969, 1971-1973, saatejuht Andres Vihalem, režissöör Elmo Lööve, toimetaja Kustas Kikerpuu, lauluvõistlus, kust said tuult tiibadesse Jaak Joala, Ivo Linna, Tõnis Mägi, Els Himma, Marju Kuut, Heidy Tamme, Uno Loop, Paul Allik, Tiiu Varik, Anne Velli ja Helgi Sallo).

Jätkame veel meenutustega 1960. aatatest. 1968-1969 oli eetris ETV noortesaade “Kanal 13”, saatejuhiks Mati Talvik, kommentaatoriks Enn Eesmaa, teadustajaks Mare Garšnek. Raamatu autor kinnitab, et neljapäev, 28. november 1968 oli märgilise tähtsusega kahele mehele: Ivo Linnale ja Enn Eesmaale. Mõlemad esinesid esimest korda televisoonis. Ühes saates. Saate nimi oli “Kanal 13”. Edasi juba legendaarne lastelaulude võistlus ja saade “Entel-tentel” (1969-1970, saatejuht Kalmer Tennosaar).

Jõuame 1970. aastatesse. Selle kümnendi meenutused avab ETV filmisaade “Jupiter” (1970-1991, saatejuhid Valdo Pant, Ahto Vesmes, Enne Eesmaa (asendussaatejuht) ja Toomas Sootna, saade oli eetris kaks kord kuus, kokku 435 saadet!), ETV suurepärane ja populaarne nõuande- ja kokasaade “Vaata kööki” (1971-1984, autor-saatejuht Lilian Kosenkranius, Ulvi Pihel kinnitab, kui kostis tuttav signatuur, jätsid pereemad muud askeldused, haarasid kaustikud-pliiatsid ning olid valmis neelama ja üles kirjutama iga sõna, mis teleekraanilt tuppa paiskus, algas saade “Vaata kööki”), ETV meeleahutus- ja publitsistikasaated “Käokava” (1971-1972 saatejuhid Mati Talvik, Andres Vihalem, Rein Karemäe) ka “Palav puder” (1973-1975, saatejuht Mati Talvik), ETV noortespordisaade “TV 10 olümpiastarti” (alates 1971, saatejuhid-toimetajad: Tõnu Tammaru, Helvia Tomson, Feodor Prussakov, Tarvo Villomann, Toomas Uba, Raul Rebane, Marko Kaljuveer, Ivar Jurtšenko ja Anu Säärits, kui uudistesaade “Aktaalne kaamera” kõrvale jätta, võib kindlalt öelda, et “TV 10 olümpiastarti” on kõige kauem järjepidevalt eetris olnud saade ETV-s), ETV noorte lauljate võistlus “Kaks takti ette” (1972-2008, aastate jooksul on saadet juhtinud Enn Eesmaa, Ivo Linna, Aarne Saluveer, Arvo Aun, Emil Rutiku, Inga Kai Puskar, Kaidi Klein, Ivar Lett, Maarja-Liis Ilus, Koit Toome, Anu Välba, Vaiko Eplik ja Tanel Padar, raamatust leiame ka “Kaks takti ette” võitjad läbi aegade, näiteks Jaak Jürisson, Airi Allvee, Hedvig Hanson, Tiiu Tulp, Gerli Padar, Tanel Padar, Ewert Sundja, Laura Põldvere jt).

Jätkame ikka 70ndate aastatega. 1972-1979 oli ETV eetris ajaloosaade “Vana Hõbe”, mille autoriks ja saatejuhiks oli Hardi Tiidus, kuue aasta jooksul oli eetris 134 saadet, 1973 sai alguse populaarne meelelahutuslik reklaamsaade “Reklaamiklubi”, mis oli eetris 1997. aastani. “Reklaamiklubi” peaprodutsendiks oli Peedu Ojamaa, saatejuhtideks aastate jooksul Mati Eliste, Eneken Priks, Neeme Brus, Olav Osolin, Mart Aare, Tarmu Tammerk, Peeter Raidla ja Harry Kingo, saates lõid kaasa Sulev Nõmmiku kehastatud Kärna Ärni, Ines Aru kehastatud Elisabeth Jõhvi ja dr Ever ning dr Baskin. 1973-1978 (hiljem ka 1998-1999) vaatasid lapsed populaarset telelavastust “Mõmmi ja aabits” (režissöör Tiiu Vahi, lavastaja Kaarel Kilvet), 1974-1990 paelus ETV vaatajaid maleõpetus-saade “Malekool” (saatejuhiks legendaarne Iivo Nei), “Malekooliga” samadel aastatel oli ETV eetris ka korrakaitsesaade “Poolt ja vastu”, mida juhtis Kalle Mihkels. Aasta hiljem ehk 1975 alustas ETV noortesaade”Kodulinn”, populaarne oli kindlasti ka portreesaadete-sari “Estraaditähestik” (1976-1989, mida juhtis Enn Eesmaa, alates 1981 aga Urmas Ott). 1978-1982 oli eetris populaarne lastesaade “Laupäeval koos isaga”, mida juhtisid Raivo Järvi, Kalju Kivi ja kass Artur, 1978-1990 oli eetris veel üks portreesaadete-sari “Rahvakunstnikud”, mille autoriteks-saatejuhtideks olid Enn Eesmaa ja Georg Jegorov.

Tasahilju oleme jõudnud 80ndatesse aastatesse. 1982-1992 oli ETV eetris populaarne maaelusaade “Viljaveski”, mida juhtisid Mati Narusk, Märt Müür, Rein Hanson, Rein Joamets, Ragnar Kond jt, selle raamatu autor kinnitab, et telesaate loob aeg, milles ta sünnib, nii andis NSV Liidu toitlusprogramm võimaluse uue maaelusaate sünniks, kui senised kippusid põllumehi õpetama, siis kolmel musketäril – Märt Müüril, Rein Hansonil ja Mati Naruskil – oli selge, et saade peab olema aus ja lihtne.

80ndatega raamat jätkub. Usun, et paljud meenutavad hea meelega ETV huumorisarja “Kitsas king”, mis oli eetris 1982-1984 ja 1984-1987. Režissöriks Toivo Kõster, stsenaristideks Hardi Volmer, Riho Unt ja Villu Kangur, osades: Ema Evi – Anu Lamp, isa Ervin – Andrus Vaarik, perepoeg Villi – Peeter Oja ja onu Uno – Harry Kõrvits. 1982-1990 oli eetris populaarne lastelavastus “Kõige suurem sõber”, mille autor-toimetaja oli Lilian Põldre, režissöör Tiiu Vahi, saatejuhiks Raivo Järvi, Leopoldi osas Harry Kõrvits, Postikana rollis Hendrik Toompere ja Äput kehastas Heino Seljamaa, kaasa tegid ka Ita Ever, Mart Kampus ja Margus Tabor. “Kõige suurem sõber” ilmus ekraanile sama aasta lõpul, kui kass Arturi saated kevadel lõppesid, olles viimasele omamoodi loogiliseks järjeks.

Edasi on juttu ETV saatest eakatele ehk “Prillitoos” (eetris alates 1983. aastast, saatejuhtidena on üles astunud Hagi Šein, Hille Tarto, Kadri Pihelo, Heiki Meeri, Ela Tomson, Diana Lorents, Ewe Kaselaan ja Hans Kaldoja, Reet Linna), noortesaatest “Noortestuudio pärastlõuna” (1986-1988, saatejuhid Ivar Vigla, Vahur Kersna), portree-intervjuusaadete sari “Teletutvus” (1986-1993, saatejuhiks Urmas Ott), ajaloosaade “Viiekümnendad” (1986-1991, saatejuhiks Rein Järlik, ETV Tartu peatoimetus suursarja “Viiekümnendad” suurim väärtus on seal esinenud inimeste lood ja soov kõnelda ajast, millest eelistati vaikida). 1987-1988 oli ETV ekraanil muusikavideote võistlus”Muuvi”, mida juhtis Urmas Reitelmann, 1987-1989 ETV diskussioonisaade “Mõtleme veel”, mida juhtisid Hagi Šein, Rein Järlik ja Feliks Undusk, 1989-1992 ETV öine meelelahutusprogramm “Öö-TV”.

80ndatele järgnevad 90ndad ja ka sel kümnendil tehti igasugu põnevaid ja häid saateid. 1990-2001 oli ETV eetris autoriprogramm “Hommiku TV”, see oli pühapäevane saade, mis kasvas välja “Öö-TV-st”, saatejuhtide-autorite-toimetajatena vedasid seda Enn Eesmaa, Reet Oja, Andres Raid, Anu Välba, Harri Kingo, Katrin Saks, Marko Reikop, Raivo Järvi, Raul Rebane, Reet Linna, Tiina Park, Urmas Ott, Vahur Kersna jpt.

Edasi juba peatükk “Erisaade valuutavahetusest”, mis oli ETV telehuligaansus, ja see oli eetris 16. veebruaril 1991.

1991-1999 ja 2005-2007 oli eetris ETV dokumentaalsaade “Teateid tegelikkusest”, 1993-2008 kõnetas paljusid vaatajaid “Eurolaul”, esimese erakanali saatena on selles raamatusse jõudnud 1993-1998 RTV ja TV3 eetris olnud mõnus lastesaade “Otto-Triin”, mille produtsent-režissöör-saatejuht oli Tõnu Paavo, Otto-Triinu kehastas Venno Loosaar. Alates 1993. aastast jõudis ETV ekraanidele keskkonnasaade “Osoon”, mis on eetris ju tänaseni. 1993-1995 oli ETV ja TV3 eetris draamasari “Salmonid” (produtsentideks Toomas Kirss, Even Tudeberg, režissööriks Toomas Kirss, mängisid Ita Ever, Kersti Kreismann, Merle Palmiste, Andrus Vaarik, Guido Kangur, Edurad Toman), alates 1993. aastast on ETV eetris populaarne draamasari “Õnne 13”, mis on tegelikult üks minu lemmikutest … Raivo Suviste produtseeritud telesari on toonud vaatajani palju suurepäraseid tegelaskujusid, keda on kehastanud meie suurepärased näitlejad.

Liigume edasi 1993-1999 meelahutuslik kohtingusaade “Reisile sinuga” (ETV, Kanal 2, TTV, saatejuhid Maire Aunaste, Raivo Järvi, Vahur Kersna, Henrik Normann, Anu Saagim), ETV muusika-edetabelisaade “7 vaprat” (1994-2003, saatejuhid Mihkel Raud, Kirsti Timmer, Villu Tamme, Electra, Indrek Raadik, Lea Liitmaa), venekeelne hommikusaade “Subboteja” (1996-2019, TV3, Kanal 2, Kanal 12, TTV, saatejuhid Aleksandr Zukerman, Mihhail Vladislavlev), ETV teatriporteede saade “Siin ja praegu” (1995-2001, saatejuht Jüri Aarma), ETV hommikuprogramm “Tere hommikust” (1998-2000) ja “Terevisioon” (alates 2001), ETV maaelusaade “Maahommik” (alates 1998), TV3 ja Kanal 2 eetris olev populaarne mälumäng “Kudlvillak” (seda juba alates 1998. aastast, saatejuhid Teet Margna, Mart Mardisalu ja Eeva Esse), TV3 interaktiivne tutvumismäng “Ice Dog M Show” (1998-1999, nimiosas Kristjan Jõekalda), TV1 lastesaade “Kilpkonn Kipsi lastekas” (1998-2000), TV3 populaarne vestlussaade “Kahvel” (1998-2002, 2005-2007, saatejuhid Kiur Aarma ja Hannes Võrno), 1998. aastast jõudis TV3 ekraanile uudistesaade “Seitsmesed uudised”, 1999 oli ETV eetris esimest korda kultuurisaade “OP!”, mis on eetris tänaseni, praegu juhivad seda Margit Kilumets ja Margus Tabor.

1999 jõudis esimest korda ETV ekraanile uuriv ajakirjandussaade “Pealtnägija”, mis on olnud ja on kindlasti üks populaarsemaid telesaateid, mis meie teleekraanidel olnud on, saatejuhid Vahur Kersna ja Mihkel Kärmas jpt. on andnud endast parima, et tegemist sedavõrd eduka saatega.

1999-2001 oli TV3 eetris igati huvitav ja põnev dokumentaalne ajaloosari “Sajandi valgus ja varjud”, mille autoriks ja saatejuhiks oli Enn Eesmaa.

Seejärel jõuame ka sellesse sajandisse ja selle sajandi esimesse kümnendisse. Valikus on TV3 reality-show “Robinsonid/Džunglistaar” (2000-2004), ETV ja TV3 eetris olnud populaarne komöödiaseriaal “Vanad ja kobedad” (2000-2001, 2007, peaosades Henrik Normann ja Madis Milling), Kanal 2 populaarne komöödiaseriaal “Wremja” (2000-2003) ja selle järg “Siplega 14” (2007, peaosades Dan Põldroos, Jan Uuspõld, Meelis Adamson, Martin Padar, Rednar Annus, Andrus Rebane, Tõnu Tähe, produtsendiks Ivar Vigla, stsenaristideks Mart Juur ja Andrus Kivirähk), alates 2001. aastast on korra aastas ETV, Kanal 2 või TV3 eetris olnud paroodiasaade “Edekabel”, mida võiks ka ühe mehe sooloprojektiks nimetada ehk Henrik Normanni sooloks, kuigi stsenaritsidena astuvad üles lisaks temale ka Peep Peedmanson, Madis Milling, Olav Osolin.

Edasi Kanal 2 naistesaade “Mamma Mia” (2002-2004, saatejuht Tuuli Roosma), TV3 eetris olnud populaarne mälumäng “Kes tahab saada miljonäriks” (2002-2008, saatejuhid Hannes Võrno, Urmas Reitelmann), ETV ja Kanal 2 eetris olnud päevapoliitiline nukulavastus “Pehmed ja karvased” (2002-2013, stsenaristideks Toomas Kall, Andrus Kivirähk, Gert Kiiler ja Urmas Lennuk), Kanal 2 päevakajaline huumorisaade “Ärapanija” (2003-2014, saatejuhid Mart Juur ja Peeter Oja), TV3 igapäevane draamasari “Kodu keset linna” (2003-2011), ETV portreesaade “Tähelaev” (2004-2014), Kanal 2 populaarne uudistesaade “Reporter” (alates 2004), ETV vestlussade “Meie” (2004-2008, saatejuht Maire Aunaste), ETV elusaade “Puutepunkt” (2005-2015, saatejuhid Sven Paulus, Kaidor Kahar), TV3 tänugala “Eestimaa uhkus”, mis eetris üks kord aastas (2005-2014), Kanal 2 väga populaarne ja omamoodi väljakutsuv teleföljeton “Võsareporter” (2006-2012, saatejuht Peeter Võsa), Kanal 2 eetris olnud tantsuvõistlus “Tantsud tähtedega” (2006-2011), TV3 eetris olnud noorte lauljate võistlus “Eesti otsib superstaari” (2007-2018, kokku 7 hooaega, võitjad Birgit Õigemeel, Jana Kask, Ott Lepland, Liis Lemsalu, Rasmus Rändvee, Jüri Pootsman ja Uudo Sepp), Kanal 2 meelelahutussade “Trikimees” (2007-2008, saatejuht Jürgen Veber), ETV päevakajaline vestlussade “Vabariigi kodanikud” (2007-2016, saatejuht Aarne Rannamäe), Kanal 2 reality-show “Maamees otsib naist” (2007, saatejuht Krista Lensin), ETV ajalooline draamasari “Ajavaod” (2010-2018, autor-saatejuht Mati Talvik), ETV aastavahetuse sketšisaade “Tujurikkuja” (2008-2015), milles särasid Ott Sepp ja Märt Avandi, TV3 krimikomöödia “Kättemaksukontor” (eetris alates 2009), ETV infortinment-saade “Ringvaade” (alates 2009, saatejuhid Marko Reikop ja Anu Välba ning Marko Reikop ja Grete Lõbu).

Selle sajandi esimesest kümnendist on päris veel ka Kanal 2 ja TV3 reisisaade “Kaks kanget …”, mis on viinud Kristjan Jõekalda ja Teet Margna Lõuna-Ameerikasse, Venemaale, Indiasse, Ameerikasse, Kagu-Aasiasse, Sovetistani ja Jaapanisse.

Esindatud on ka selle sajandi teine kümnend. 2010-2019 oli ETV eetris komöödiaseriaal “ENSV” (stsenaristideks Villu Kangur ja Gert Kiiler), alates 2010. aastast on Kanal 2 vaatajaid köitnud draamasari “Pilvede all” (produtdsendiks Toomas Kirss), samast aastast on TV3 eetris olnud Mihkel Raua juhitud “Kolmeraudne”.

2011 jõudis ETV eetrisse populaarne noorte teadusvõistlus “Rakett 69”, mis jätkub ka praegu, 2010-2020 oli Kanal 2 ja Kanal 11 eetris heategevussaade “Kodutunne” (saatejuhid Kirsti Timmer, Anneli Lahe ja Signe Lahthein), populaarne on kindlasti ka Tuuli Roosma ja Arbo Tammiksaare ning nende laste Andres Tammiksaare ja Kristjan Roosma elust Siberis, Hiinas, Austraalias, Iraanis, Aafrikas ja Indias jutustav “Meie aasta …”.

2012-2013 oli ETV eetris portreesaade “Iga pink räägib loo”, mille autor-saatejuhiks oli Vahur Kersna, 2013-2018 oli TV3 eetris populaarne ja edukas meelelahutussade “Su nägu kõlab tuttavalt”, mis sai 2019. aastal järje “Su nägu kõlab varsti tuttavalt”. 2014-2015 oli Kanal 2 eetris muusikasaade “Laulu mu laulu”, alates 2014 on ETV ekraanil kultuuriteemaline vestlussade “Plekktrumm”, mida juhib Joonas Hellerma, 2015 alustas ETV ekraanil pühapäevahommikune vestlussaade “Hommik Anuga”, mida juhib Anu Välba.

Huvitava ja sisuka teleraamatu kaks viimast saadet, mis valikusse mahtusid on – 2016-2019 Kanal 2 eetris olnud “Roaldi nädal” (saatejuhiks Roald Johannson) ning TV3 alates 2019 eetris olev uuriv ajakirjandussaade “Laser”, saatejuhiks Marii Karell.

Selline vahva ja põnev valik telesaateid raamatus "101 Eesti telesaadet". Usun, et on tore ja nostalgiline neid saateid meenutada, vanemale lugejale meenub kindlasti rohkem, noorem saab aga teada, millised saated on meie tele-eetris olnud aastakümneid tagasi. Omamoodi ju nostalgiline reis meie telemaastikul, mis jõuab välja ka tänasesse päeva.