Share this page

Andrea Corr


„The Christmas Album“



(Warner Music)

 

Andrea Jane Corr (s. 17. mai 1974 Dundalk, Iirimaa) on iiri lauljatar, laulukirjutaja, muusik, kes on kogunud populaarsust ja edu ansamblis The Corrs, kus ta on olnud peamine vokalist ja mänginud ka tinavilet, ukulelet ja klaverit. Lisaks on Andrea Corr olnud ka näitlejatar, mänginud peamiselt teatritükkides. Nii on ta kehastanud teatrilaval Jane Eyre´i, 2009 mängis ta Old Vici näidendis „Dancing At Lughasa“.

 

The Corrs

 

The Corrs oli kindlasti 1990ndatel aastatel üks kuulsamaid ja edukamaid Iiri ansambleid, kes ühendas oma muusikas iiri ja keldi folkmuusikat kaasaegse popmuusikaga. Dundalkist pärit bändis on neli liiget, kolm õde ja nende vend: Andrea Corr (laul, tinavile, ukulele, klaver), Sharon Corr (viiul, laul), Caroline Corr (trummid, löökriistad, klaver, laul) ja Jim Corr (kitarr, klaver, klahvpillid, laul).

Nende tegutsemisaastad on jäänud vahemikku 1990-2006 ja 2015 kuni tänaseni. The Corrs on avaldanud seitse stuudioalbumit, kaks kogumikku, ühe remikside albumi ja kaks kontsertalbumit, ja palju singleid.


Edukaim plaat oli kindlasti „Talk on Corners“ (1997), millest sai 1998. aasta enimmüüdud plaat Suurbritannias! Samast ajast on pärit ka üks väga omapärane saavutus – ansambli kaks albumit „Talk on Corners“ ja „Forgiven, Not Forgotten“ (1995) olid samaaegselt briti plaadimüügi tabeli kahel kõrgemal positsioonil ehk kohtadel 1 ja 2! Uskumatu saavutus! Ansambli kolmas album „In Blue“ (2000) tõusis plaadimüügi edetabelite tippu lausa 17 riigis!


2005 ilmus nende album „Home“, mis oli pühendatud nende lahkunud emale. See oli juba 100% folgiplaat, millel The Corrs esitas Iiri rahvalugusid.


Seejärel paus. Kolm õde ja üks vend otsustasid pühenduda pereelule ning tegelesid ka soolokarjääridega. Andrea Corri esimene sooloplaat „Ten Feet High“ ilmus 2007, neli aastat hiljem ilmus lauljatari teine sooloalbum „Lifelines“, millel Andrea Corr esitas kavereid teiste artistide lugudest. Ka Sharon Corr avaldas sooloplaadi, seda aastal 2010 ja plaadi nimi oli „Dream of You“.


Ilmus ka mitmeid ansambli kogumikplaate, kuid oli selge, et uut muusikat ansmablilt oodata ei olnud, kuni! Kuni aastani 2015! Septembris 2015 andis The Corrsi Londonis Hyde Parkis kontserti ja paar kuud hiljem, novembris ilmus neliku kuues stuudioplaat „White Light“. See oli suurepärane üllatus ja tegelikult oli see ka üks väga hea plaat, väga hea popiplaat, milles oli ka seda vana head The Corrsi, kuid ka päris palju uusi elemente.

Pärast uut albumit tuuritas The Corrs Inglismaal ja Iirimaal ning mujal Euroopas. Juba siis kinnitasid bändiliikmed, et neil on plaanis uus album, millega hakati ka pärast kontsertturneed tegelema.


„Jupiter Calling“ (2017) oli ansambli seitsmes stuudioplaat ja selle produtsendiks oli legendaarne produtsent T-Bone Burnett, kes teinud koostööd Elvis Costello, Tony Benneti ja Roy Orbisoniga. Stuudios olid ansamblile abiks lisaks T-Bone Burnettile ka bassist Robbie Malone, kes oli David Gray bassimees ja kitarrist Anthony Drennan, kes töötanud koos Chris Rea, Genesise ja Clannadiga. Suurepärased pillimehed mõlemad.


T-Bone Burnett kinnitas ühes intervjuus, et talle meeldib The Corrsi sügav ja helde vaimsus. „Mulle meeldib, kuidas nad lugusid kirjutavad, kuidas nad laulavad, kuidas nad pilli mängivad. Mulle meeldivad iirlased – nende muusika, nende kirjandus, nende kunst – The Corrs on üks suurepärasemaid näiteid sellest müstilisest maast.“


Selle plaadi lindistamisel püüti teha paljud asjad otse ja vähese miksimisega ning ei tehtud väga palju võtteid. Seda ehedust ja puhtust oli albumil ka kuulda.

 

Soolokarjäär

 

2007 ilmus Andrea Corri esimene sooloalbum „Ten Feet High“, mis meeldis muusikakriitikutele (ma ei ole küll muusikakriitik, aga mulle meeldis ka, see on mõnus popiplaat, kõrvale hea kuulata). Albumi produtsendiks oli Nelle Hooper, kes oli varem töötanud koos Gwen Stefani ja ka Madonnaga. Teine produtsent oli ansambli U2 ninamees Bono!

2011 ilmus tema teine sooloalbum „Lifelines“, millel ta esitas teiste artistide tuntuks lauldud lugusid, kusjuures lugusid, mis meeldisid lauljatarile lapsepõlves. Näiteks John Lennoni „No 9 Dream“, The Velvet Undergroundi ja Lou Reedi „Pale Blue Eyes“, Roy Orbisoni „Blue Bayou“, The Blue Nile´i „Tinseltown In The Rain“, Kirsty MacColli „They Don´t Know“, Harry Nilssoni „Lifeline“ jpt.

 

2020 ilmus Andrea Corri nelja jõululauluga EP „Christmas Song“.

 

Nii oli võimalik kuulda suurepäraseid ja ilusaid jõululaule Andrea Corri võrratus esituses:


„Have Yourself a Merry Christmas“, Hugh Martini ja Ralph Blane´i kirjutatud laul aastast 1943. Esimesena esitas seda Judy Garland muusikalis „Meet Me in St. Louis“, veidi hiljem laulis seda ka Frank Sinatra, seda juba natuke muudetud sõnadega. Andrea Corri esituses on see võrratu ballaad, mis paitab kuulaja kõrva. Andrea Corri hääles on nii õrnust, kui ka jõudu, ja kas äkki saadab ta end ise ka klaveril?


„In the Bleak Midwinter“ on võrratult ilus jõululaul. Esialgu oli see kaunis jõululuuletus, mille oli kirjutanud 1872. aastal „Christina Rossetti, aastal 1906 kirjutas sellele muusika klassikalise muusika helilooja Gustav Holst. Kauni meloodiaga jõululaul on pühalik ja harras, nii nagu ka Andrea Corri esitus. Laul, klaver, ja veidi ka koorilaulu, meeskoori laulu. Väga ilus …


„Begin Again“ on ilus jõululaul, mis kõlab väga keldilikult. Keldilikkust toetavad instrumendid, taustakoor ja lauljatari esitus. Tegemist lauluga, mis lauljatari enda kirjutatud, kuid siin on laenatud ka jõulutraditsionaali „God Rest Ye Merry, Gentlemen“.


„O Holy Night“, mis on kindlasti üks tuntumaid ja kuulsamaid jõululaule läbi ajaloo. 1843 kirjutas prantslane Placide Cappeau luuletuse, millele 1847 kirjutas muusika prantslane Adolphe Adam, maailmakuulus klassikalise muusika helilooja. 1855 tõlkis luuletuse inglise keelde John Sullivan Dwight, ja pärast seda on sellest saanud üks enimlauldud püha ja pühalik jõululaul. Ka Andrea Corri esituses on selles loos seda midagi, mis kuulaja kuulama paneb.

 

Ja nüüd! Aastal 2022 on neljale jõululaulule lisandud veel 7 laulu, ja nii on ilmunud Andrea Corri suurepärane ja imeline jõulumuusikaplaat „The Christmas Album“.

 

„It´s Beginning to Look a Lot Like Christmas“, on jõululaul, mis sai valmis 1951. aastal. Selle autoriks on Meredith Wilson. Aastate jooksul on seda laulu laulnud ja kuulsaks teinud Perry Como, The Fontane Sisters, Mitchell Ayers ja tema orkester, sellel sajandil on selle laulu oma jõuluplaadile valinud ka Michael Buble, Harry Connick Jr, Laura Pausini, Noah Cyrus, Pentatonix, Meghan Trainor, Kelly Clarkson jt. Andrea Corri esituses on see džässilik ja svingilik (kuuleme mõnusaid puhkpille) ja rõõmsameelne, mis on plaadi avalooks igati õnnestunud valik.

 

„The Christmas Song“ on albumi teine lugu. See on väga populaarne jõululaul (väidetavalt enim salvestatud jõululaul), mille autoriteks on Robert Wells ja Mel Torme. Laul valmis aastal 1945 (oluline fakt on seegi, et see valmis suvel!), esimesena esitas seda Nat King Cole ja tema trio. Aastate jooksul on seda võrratut laulu esitanud The Carptenters, Celine Dion, Ella Fitzgerald, Frank Sinatra, Mary J. Blige, Toni Braxton, Ariana Grande, Camila Cabelo, John Legend jpt. Andrea Corri esitus on samuti väga kaunis, ilus ja rahulik, nii nagu seda laulu on ikka esitatud. Lauljatari hääl ja klaverimäng paitavad kõrva.

 

Kauni klaverisoologa algab ka kolmas laul „Have Yourself a Merry Little Christmas“, mis ilmus ka Andrea Corri jõulu EP´l, ja sellest oli eelpool juttu.

 

Seejärel laul „Blue Christmas“, mille 1948. aastal kirjutasid Billy Hayes ja Jay W. Johnson, esimesena esitas seda Doye O´Dell, kuid maailmakuulsaks laulis selle Elvis Presley 1957. aastal. Mõnusalt kantriliku versiooni esitavad sellel albumil Andrea Corr ja Ronnie Wood! Tõepoolest The Rolling Stonesi kitarrist Ronnie Wood on lauljatarile abiks nii kitarri, kui ka lauluga! Kõik see kokku on hiiglama mõnus ja lahe!

 

Viies laul on taaskord igati populaarne lugu „Let It Snow! Let It Snow! Let It Snow!“, mille 1945. aastal kirjutasid Jule Styne ja Sammy Cahn. Esimesena esitas seda Vaughn Monroe, kuid seejärel on seda toredat jõululaulu laulnud: Bing Crosby, Frank Sinatra, Helen Merrill, Carly Simon, Rod Stewart jpt. Andrea Corri esitus on sellel plaadil džässilik ja svingilik, ja paitab taaskord kuulaja kõrva.

 

Kuues laul on keldiliku hingamisega „Begin Again“, millest eelpool juttu tegin, kuna see ilmus ka Andrea Corri jõulu EP´l.

 

Seitsmes laul on kindlasti üks müstilisemaid jõululaule, mis mind on alati jõulude ajal „kummitanud“, kuna seda meloodiat on kasutatud ka mitmes telereklaamis. See on „Ring Christmas Bells (Carol of the Bells)“, mille muusika autoriks on Ukraina helilooja Mykola Leontovitš, sõnade autoriks ukrainlane Petro Võlgovski, laul valmis neil 1910. aastal ja laulu meloodia pärineb Ukraina rahvalaulust.

Aastate jooksul on seda esitatud nii klassikalise muusika, metali, kantri, džässi, roki ja popi võtmes. Esitajate seas on olnud Wynton Marsalis, David Foster, Savatage, The Piano Guys, Pentatonix, Marillion, Lindsey Stirling jpt.

Andrea Corri esituses on selles loos müstikat, keldilikkust, võimsust ja jõudu, kuid ka õrnust ja salapära.

 

Kaheksas laul on folgilik ja keldilik jõululaul „Curoo Curoo (Carol of the Birds)“, milles löövad kaasa Iiri folkmuusik Donal Lunny, Iiri akordionist Mairtin O´Connor, Iiri viiuli- ja flöödimängija Zoe Conway ja kitarril ka Ronnie Wood. Selle laulu algupärane esitaja on Austraaliast pärit lastemuusikat mängiv ansambel The Wiggles, mis alustas tegevust 1991. aastal, kuid muusikat teevad nad ka täna.

Andrea Corri esitus on väga-väga ilus, ja armas. Nagu ütlesin, folgilik, ja tegelikult on see veidi vähemtuntud jõululaul, kuid ka see on väga ilus kuulamine.

 

Üheksas ja kümnes laul albumil on „In The Bleak Midwinter“ ja „O Holy Night“, millest eespool juttu tegin, kuna need ilmusid ka lauljatari jõulu EP´l.

 

Suurepärase kuulamise ja ilusa jõuluplaadi lõpetab „O Little Town of Bethlehem“. Kindlasti üks kuulsamaid jõululaule, mille sõnad kirjutas 1868 Phillips Brooks“, kuid selle loo muusika autoriteks on kaks heliloojat – Põhja-Ameerikas teatakse seda Brooksi kaasautori Lewis Redneri muusikaga, Suurbritannias Ralph Vaughan Williamsi meloodiaga, mis sai valmis 1906. Andrea Corr esitab oma jõuluplaadil just Ralph Vaughan Williamsi kirjutatud muusikaga versiooni sellest legendaarsest jõululaulust.

 

Kõik see kokku on võrratult hea ja ilus kuulamine. Rahulik, pühalik, ilus ja Andrea Corr on oma esitustes ja laulus suurepärane.

 

Kuula ise ka:


Sia


„Everyday Is Christmas“


(Warner Music)

 

Jõulude eel on ju vahva kirjutada ka mõnest jõuluplaadist ja Sia album „Everyday Is Christmas“ just selline ju on.


Tegelikult ilmus Sia jõuluplaat juba 2017. aastal, kuid 2018 ilmus plaadi uus väljalase, millele oli lisatud kolm uut lugu: „Round and Round“, „Sing for My Life“ ja „My Old Santa Claus“.


Möödus kolm aastat ja 2021 ilmus veel üks uus versioon sellest albumist, sel korral oli lisatud kaks uut laulu: „Pin Drop“, „Santa Visists Everyone“ ja laulu „Snowman“ aeglasem ja lumisem remiks.


Kuid ka aastal 2022 ilmus uus versioon sellest ägedast jõulualbumist! Neljas versioon, ja nii leiab albumilt uued laulud: „Naughty & Nice“, „12 Nights“ ja „3 Minutes ´Til New Years“, lisaks veel ka kaks remiksi laulust „Snowman“ (slowed down versioon, ja speed up versioon).

 

Sia Kate Isobelle Furler ehk esinejanimega Sia on Austraalia laulja-laulukirjutaja, kes saab 18. detsembril 47-aastaseks.


Ta alustas oma karjääri juba 1990ndate aastate keskpaigas, kui laulis Adelaide’i acid dzässi bändis Crisp.


1997 läks Crisp laiali ja Sia avaldas veidi hiljem oma esimese sooloalbumi „OnlySee“. Pärast seda kolis lauljatar Londonisse ja lõi kaasa briti duos Zero 7.

200. aastal sõlmis Sia lepingu sub-labeliga Dance Pool ja ilmus tema teine album „Healing Is Difficult“. 2001 sõlmis ta lepingu plaadifirmaga Go!Beat ja ilmus tema kolmas album „Colour the Small One“ (2004). Kuna plaate ei saatnud kaubanduslik edu, oli Sia veidi pettunud ja otsustas kolida New Yorki.

Seejärel hakkas ta tuuritama mööda USAd ja avaldas oma 4. ja 5. plaadi – „Some People Have Real Problems“ (2008) ja „We Are Born“ (2010).


2011. aastal saavutas Sia rahvusvahelist kuulsust, sest lõi kaasa paaris hittloos – David Guetta „Titanium“ ja Flo Rida „Wild Ones“.


2014 ilmus tema kuues album „1000 Forms of Fear“, millel ka tõeline superhitt „Chandelier”, mis on elektropopi lugu, milles on sugemeid elektroonilisest muusikast, R&B’st, reggae’st.

Tekstid on ülimalt melanhoolsed ja lugu räägib ju nn „party girli“ alkoprobleemist.


Muusikakriitikud ülistasid Siat, kiitsid tema häält ja oskust muusikat kirjutada. Lugu jõudis TOP5 hulka lausa 20 riigis, USAs tõusis see kohale number 8. Lugu müüdi maailmas üle 2 miljoni eksemplari! Grammy auhindade jagamisel kandideeris see aasta parima laulu, parima lindistuse ja parima soolo esituse kategooriates ning võitis parima muusikavideo tiitli. Kindlasti aitas videole palju kaasa ka lapstähe Maddie Ziegleri võrratu tants ja esinemine selles videos! YouTube’is on seda vaadatud üle 1 miljardi korra! Ja see on YouTube’i üks suurima vaatajaskonnaga videosid üldse!


Seitsmes album „This Is Acting“ ilmus jaanuaris 2016. Kui Sia muusikat oli seni lahterdatud popi, elektropopi, indie popi, trip hopi, acid džässi, hip hopi, funki, souli alla, siis lauljatari see album oligi just selline elektropopi ja souli plaat, kuid oli samas palju popilikum, kui tema varasem materjal. Albumil oli ka kaks rahvusvahelist hittlugu „Alive“ ja „Cheap Thrills“.


2021 ilmus tema 10 stuudioalbum „Music“, mis oli ühtlasi ka samanimelise muusikafilmi heliriba. Filmis mängisid Kate Hudson, Leslie Odom Jr ja Maddie Ziegler, selle lavastas, produtseeris Sia, ka käsikiri oli tema kirjutatud. Andekas naine on Sia.


Plaat oli igati populaarne, lugusid aitasid Sial kirjutada ka Dua Lipa („Saved My Life“), Pink („Courage to Change“), David Guetta („Floating Through Space“), populaarsust kogusid ka laulud „Together“, „Hey Boy“ jt. Albumil lõid kaasa ka Labrinth ninh Burna Boy.

„Music“ oli vahva popiplaat, millel oli ka elektropopi, R&B, reggae ja EDMi mõjutusi.

 

 

Lauljatari jõuluplaadi (esimene versioon sellest ilmus 2017, ja see oli tema üheksas stuudioalbum) produtsendiks on legendaarne Greg Kurstin, kes teinud koostööd paljude muusikamaailma supertähtedega: Adele, Beck, Kelly Clarkson, Ellie Goulding, Pink, Lilly Allen, The Foo Fighters jpt. Sageli mängib ta ise ka kitarri, basskitarri, klahvpille ja löökriistu. Vahva on see, et Sia jõuluplaat ei lähe klassikalist rada pidi, et võetakse legendaarsed jõululood ja tehakse neist omad versioonid ehk kaverid. Sia ja Greg Kurstin on näinud oluliselt rohkem vaeva ja kirjutanud valmis kümme uut jõululugu ning need on tegelikult igati vahvad ja mõnusad.


Sia jõuluplaadi esimene lugu on igati ägeda popi-minekuga lugu „Santa’s Coming For Us“. Mõnus popilugu, vaatamata sellele, et lugu on talvine ja jutustab sellest, kuidas jõuluvana külla tuleb, on selles sellist mõnusat päiksepaistet ja positiivsust, mida ühes heas popiloos olema peab. Mulle tundub, et sellised jõulud on kusagil Jamaikal ...

Teine lugu „Candy Cane Lane“ on jällegi mõnus popilugu, mis on just selliste saundide ja harmooniatega, mida ühest jõululoost oled harjunud kuulama, isegi jõulukellad löövad. Lisaks on selles laulus ka harmooniaid ja rütmilahendeid, mis midagi 60ndatest aastatest meenutavad.

Kolmas lugu on kaunis ballaad „Snowman“. Selles kuuleme kaunist klaverimängu ja tegelikult on Sial ikka väga-väga omanäoline ning lahe hääl.

Neljas lugu „Snowflake“ jätkab sealt, kus „Snowman“ lõpetas. Jällegi kaunist klaverimängu ja Sia laul. Ilus laul, milles öeldakse, et lumehelves ei unusta meid, ja ju see sedasi ongi.

Viies lugu „Ho Ho Ho“ on lõbusamat sorti jõululugu, milles ka joovastavatest jookidest juttu, mis meeleolu üleval hoiavad, huvitav kas ka jõuluvana oma.

Kuues lugu kannab pealkirja „Puppies Are Forever“ on ka mõnus popilugu, milles on juttu kutsikatest ja sellest, et koerakutsikad ei ole mõeldud ainult jõulukingituseks, kutsikad jäävad terveks eluks J Ja nii see ju ongi. Sia on ka oma elus selline meeldiv naisterahvas, kellele koerad meeldivad ja nende heaolu oluline on, ka jõuluplaadil on paar pilti mänguhoos Siast koos koeraga. Mulle tundub, et see peaks olema prantsuse buldog.

Seitsmes lugu on „Sunshine“, mis on mõnusa minekuga popilugu, kaheksas lugu on „Underneath The Mistletoe“, mis jällegi rahulikum lugu, selline, mida oleme harjunud Sia esituses kuulma.

Plaadi üheksas lugu on plaadi nimilugu „Everyday Is Christmas“, mis on plaadi üks kaunemaid lugusid. Kauni meloodia ja harmooniaga lugu. Plaadi lõpetab kaunis ja rahulik „Undreneath The Christmas Lights“ – see on tõepoolest võrratu lõppakord, veidi gospeli hõngu, kaunis-kaunis ballaad. Sia esitab võrratuid kõrgeid noote.


„Round and Round“ algab laheda käteplaksuga, ja selles on midagi soulilikku ning popilikku, kuid igal juhul on see selline mõnusa minekuga lugu.

„Sing For My Life“ algab kellamänguga ja see ongi kauni meloodia ja harmooniaga lugu. Sial on igati võimas hääl, mis ka selles laulus esile tuleb. Võiks öelda, et tegemist jõulise ballaadiga.

„My Old Santa Claus“ – vahva popilugu, mis algab jällegi jõulukelladega, on tunda, et jõulumees on tulekul, saanid on siia juba teel. Igati mõnusa hingamisega lugu.

 

Ja nüüd 2022. aasta versioonil veel kolm uut lugu:

 

„Naughty & Nice“, „12 Nights“, „3 Minutes ´Til New Years“ ja laulu „Snowman“ aeglasem ja kiirem versioon -

 

Tegelikult tuleb tunnistada, et Sia uute jõululugude plaat on igati õnnestunud ettevõtmine, sest tegelikult on ju mõnus kuulda ka selliseid uue hingamisega jõululugusid. Ma ei oska öelda, kas neid saavad sellised jõululood, mida ka 50 või 100 aasta pärast teatakse ja lauldakse, kuigi ma loodan, et neid kuulatakse ka tulevikus.

 

Kuula ise ka:

 


Backstreet Boys

„A Very Backstreet Christmas“

(Warner Music)

Ma olen seda üsna mitu korda tõdenud, et ma olen tegelikult jõulumuusika fänn. Seda kinnitab kindlasti ka mu plaadiriiul, ja see huvi jõululugude ja esituste vastu sai alguse juba lapsepõlves. NLiidu ajal olid ju jõulud ja jõulumuusika tabuteemaks, kuid kusagilt oli saadud ka meie kodus paar helikassetti ja plaati, millel jõulumuusikat kuulda sai. Meenub ka üks ansambli Karavan jõululaulude kassett, lisaks veel Elvis Presley ja Frank Sinatra jõuluplaadid.

 

Aastate jooksul on ilmunud palju ja veel rohkem jõuluplaate, ma usun, et peaaegu kõik muusikamaailma kuulsad ja veel kuulsamad artistid on avaldanud vähemalt ühe jõuluplaadi, kui mitte kaks, kolm … Ka sel aastal on ilmunud või ilmub mitu-mitu uut jõulualbumit, esitajateks Kelly Clarkson, Alicia Keys, Debbie Gibson, Joss Stone, viiuldaja Lindsey Sterling, Andrea Bocelli koos oma lastega, Chris Isaak, Pentatonix (nemad on avaldanud aastate jooksul mitu jõuluplaati), Gloria Estefan koos oma perega jt.

 

1990. aastate keskpaiku muusikamaailma tippu tõusnud USA poistebänd Backstreet Boys siiani jõuluplaati polnudki avaldanud, kuid nüüd on ka nemad igati ilusa jõuluplaadi valmis saanud. Plaat, millel on nii vanu ja tuntud jõululugusid, kuid ka kolm täiesti uut laulu! Viimastel aastatel on sageli nii, et tuntud artistid esitavad omad versioonid populaarsetest ja ajatutest jõululugudest, kuid proovitakse ka uute jõululauludega. Kunagi ei tea, millal võib sündida jõululaul, mida lauldakse ka 50, 100 aasta pärast.

 

Backstreet Boys (lühendatult ka BSB) on USA vokaalgrupp/poistebänd, milles laulavad Nick Carter, Howie Dorough, AJ McLean ning nõod Brian Littrell ja Kevin Richardson. Siinkohal peakski mainima seda, et BSB on alati ütelnud, et nad on vokaalgrupp, mitte poistebänd, ja mulle tundub, et mida aasta edasi, seda õigustatum see väide ju ongi.

 

Muusikaprodutsent Lou Perlman kutsus bändi kokku 1993. aastal Orlandos, Floridas. Perlmanile oli meeldinud USA eelmine „suur“ poistebänd ehk New Kids On The Block, nemad saavutasid populaarsust ja edu juba 1980. aastate keskpaigas ja lõpus (kusjuures ka nemad jätkavad muusikaga veel praegugi). Seetõttu oli Permanil unistus, et temagi saaks kokku kutsuda „suure“ poistebändi, mis tal ju õnnestuski. Siinkohal tasub meenutada, et Backstreet Boys ja New Kids On The Block tegid 2011. aastal ka ühise projekti ehk NKOTBSB, ilmus ka samanimeline hittide album, millel oli ka kolm uut laulu, mille kaks bändi esitas koos ning toimus ka ühine kontsertturnee, kokku 80 kontserti nii Põhja-Ameerikas, Euroopas, Austraalias ja Aasias, ja just selle kontsertturnee raames tuli tagasi ka Kevin Richardson.

 

Backstreet Boysi esimene album „Backstreet Boys“ ilmus 1996. aastal, kusjuures seda ei ilmunud USAs! Ja nii juhtus, et 1997 ilmus bändi teine rahvusvaheline album „Backstreet´s Back“ ja samal ajal esimene album USAs „Backstreet Boys“.

Mõlemad plaadid olid ilmatuma populaarsed ja edukas, kuid veelgi rohkem edu ja kuulsust tõid neile albumid „Millennium“ (1999) ja „Black & Blue“ (2000). 2001 ilmus ka nende edukas kogumikplaat „The Hits – Chapter One“.

 

Tulles algusaastate juurde tagasi, siis on Backstreet Boysiga juhtunud igasugu asju. Ma ei hakka Sulle kõike ümber jutustama, kuid näiteks 1997 alustas BSB maailmaturneed, mis viis neid 20 riiki ja 60 linna!


1997 kaebasid Brian, A.J., Kevin ja Howie kohtusse oma produtsendi Lou Perlmani, sest bändiliikmed olid kindel, et produtsendi tasu ansambli tuludest (75%!!!) oli liiga suur. Paljud teisedki poistebändid (näteks ´N Sync) süüdistasid Perlmani sama asja pärast. Kokkuleppele saadi alles 1998.

1997. aastal käis Brian südameoperatsioonil, ta oli seda edasi lükanud kaks korda, mistõttu oleks ta neli aastat enne operatsioonile minekut peaaegu ära surnud …

1998 sai BSB sümboolsed linnavõtmed Orlando linnapealt.

1999 sõlmis BSB lepingu uue mänedžmendiga ehk „The Firm“´iga, kes tegid koostööd ka Limp Bizkiti ja Korniga.

1999 ilmus nende üliedukas album „Millennium“, mis debüteeris USA Billboard 200-edetabeli esikohal ja see püsis seal 10 nädalat! Esimesel nädalal müüd albumit USAs 1,1 miljonit eksemplari! See oli uus rekord, mis oli varem olnud kantrimuusika legendi Garth Brooksi käes. Selle albumiga saavutati veel üks rekord – plaati müüdi ilmumispäeval USAs 500 000 eksemplari! Aastal 2000 lõid selle rekordi üle nii Britney Spears, kui ka ´N Sync.

„Millennium“ oli 1999. aastal USA enimmüüdud plaat – 9 445 732 plaati, see püsis Billboardi edetabelis 93 nädalat!

 

Aastail 2002-2004 pidas Backstreet Boys väikese pausi, 2002 avaldas Nick Carter oma sooloalbumi „Now Or Never“, mis oli samuti edukas. 2003 rääkis A.J. avalikult The Oprah Winfrey Show´s oma probleemidest alkoholi ja narkootikumidega, teised bändiliikmed tulid talle saatesse toeks.

 

BSB naasis 2005. aastal uue albumiga „Never Gone“. Seegi oli edukas, toimus ka samanimeline kontsertturnee. Pärast naasmist suurele areenile oli BSB muutnud oluliselt oma helipilti (saundi), nüüd kasutati ainult live-instrumente (mitmeid pille mängisid bändiliikmed ise), palju just kitarre ja klaverit, et saada veidi pop-rokilikku hingamist.

Hiljutises teleintervjuus tõdesid bändiliikmed, et tegelikult tahaksid nad laulda ja mängida kunagi ka kantrit, isegi gospelit.

 

2005 teatas Kevin Richardson, et lahkub bändist. Ta tahtis luua oma perekonna, kuid BSB andis juba toona teada, et Kevinile on nende uks alati avatud, ta on alati oodatud tagasi.

 

Nii avaldas Backstreet Boys kaks albumit kvartetina: „Unbreakable“ (2007) ja „This Is Us“ (2009).

 

Kevin Richardson naaseski ansamblisse 2012. Järgmisel, 2013. aastal tähistas Backstreet Boys 20. juubelit ning ilmus uus album „In a World Like This“.

2019 ilmus uus album „DNA“, mis debüteeris USA plaadimüügitabeli tipus, kusjuures viimati olid nad sellise saavutusega hakkama saanud 2000. aastal! Nii sai neist ka esimene poistebänd kes juhtinud USA plaadimüügitabelit kahel erineval kümnendil!

 

Juunis 2022 alustas Backstreet Boys „DNA“ albumiga kontsertturneed Põhja-Ameerikas, mis peaks lõppema märtsis 2023 Uus-Meremaal.

 

Backstreet Boys on aastate jooksul müünud üle 130 miljoni plaadi, ja sellega on nad maailma edukaim poistebänd, kuid ühtlasi ka üks edukamaid artiste üldse. Hollywoodi Walk of Fame´il said nad oma tähe 22. aprillil 2013, jaanuaris 2015 ilmus nende dokumentaalfilm „Backstreet Boys: Show ´Em What You´re Made Of“.

 

 

Albumid:

 

1996 „Backstreet Boys“ (esimene rahvusvaheline album, ei avaldatud USAs)

1997 „Backstreet Boys“ (esimene USA album)

1997 „Backstreet´s Back“ (teine rahvusvaheline album, ei avaldatud USAs)

1999 „Millennium“

2000 „Black & Blue“

2005 „Never Gone“

2007 „Unbreakable“

2009 „This Is Us“

2103 „In a World Like This“

2019 „DNA“

 

2022 „A Very Backstreet Christmas“ on seega kümnes stuudioalbum

 

Aastate jooksul on Backstreet Boys esitanud mitmeid ja mitmeid hittlugusid: „We´ve Got It Goin´ On“ (1995), „Quit Playing Games (With My Heart)“ (1997), „As Long As You Love Me“ (1997), „Everybody (Backstreet´s Back)“ (1997), „I´ll Never Break Your Heart“ (1997), „All I Have To Give“ (1998), „I Want It That Way“ (1999), „Larger Than Life“ (1999), „Show Me The Meaning Of Being Lonely“ (2000), „The One“ (2000), „Shape Of My Heart“ (2000), „More That That“ (2001) jpt.

 

Uuel jõuluplaadil on kuulda kaunist ja ilusat jõulumuusikat, mida Backstreet Boys esitab igati mõnus ja ilusas „jõulukuues“, siin on mitmehäälset laulu, vahvaid mitmehäälseid harmooniaid, kauneid meloodiaid, mis paitavad kuulaja kõrva. Äge on see, et bändiliikmed on kõik ju vanemaks saanud, kuid nende esitustes on ikka ja jälle ka seda vana ja head Backstreet Boysi.

Kevin Richardson ütles hiljutises teleintervjuus, et nende kodus on alati kuulatud jõululugusid, mistõttu oli vanemate plaadikogus ka Nat King Cole´i, Frank Sintara, Bing Crosby, Dean Martini jt. jõululugudega vinüülid, mistõttu on tal väga hea meel, et nüüd saab nende plaatidega hulka panna ka BSB jõuluplaadi.

„Oleme alati tahtnud jõuluplaati teha,“ kinnitab Richardson, „nüüd on see valmis, ja oleme selle üle uhked.“

„Jõuluplaat on tänases maailmas väga oluline,“ lisab Nick Carter, „maailmale on vaja rahu, lastele on vaja rahu, ja jõulumuusika toobki rahu.“

Howie Dorough räägib, et seda albumit tehes lasid nad isegi stuudio ära dekoreerida, et oleks ikka jõulu meeleolu ja tunne.

 

Jõuluplaadi lauludest ka:


„White Christmas“ (algupärane lugu on aastast 1942, Irving Berlini kirjutatud legendaarne laul, esimesena esitas seda Bing Crosby ja just tema esituses on see laul maailma enimmüüdud singel), BSB mõnuleb seda esitledes 100%, just nii seda lugu peabki esitama, mõnuga ja nautides. BSB esituses on vahvat mitmehäälset laulu, doo-wop taustasid ja kauneid kõrgeid noote;


„The Christmas Song“ (1945, autoriteks Robert Wells ja Mel Torme, esimesena lindistas selle laulu The Nat King Cole Trio aastal 1946), BSB esituses on see ilus ja rahulik jõuluballaad, milles samuti suurepärast mitmehäälset laulu ja džässilikku hingamist ning harmooniaid;


„Winter Wonderland“ (1934, autoriteks Felix Bernard ja Richard Bernhard Smith), BSB esituses igati vahva jõululaul, milles jällegi vahvat taustalaulu, sõrmenipsu jpm;


„Have Yourself a Merry Little Christmas“ (1943, autoriteks Hugh Martin ja Ralph Blane, esimeseks esitajaks oli Judy Garland), minu arvates üks ilusamaid jõululaule läbi aegade, ka BSB esitus on ilus, kaunis, jõululik, taaskord mitmehäälset laulu ja kauneid harmooniaid, ka Elijah Kai mängitud kitarr paitab kõrva;


„Last Christmas“ (1984, George Michaeli kirjutatud ja produtseeritud laul, mille laulis tuntuks Wham!), nii nagu Wham!i esitus on ka BSB esitus igati popilik, nii nagu oleme harjunud seda laulu kuulama, see on Nick Carteri lemmiklugu sellelt albumilt;


„O Holy Night“ (viib aastasse 1847, mil Adolphe Adam kirjutas muusika luuletaja Placide Cappeu luuletusele, mis oli valmis saanud juba 1843, ingliskeelsed sõnad on John Sullivan Dwight´i sulest), laul, mis on üks kuulsamaid ja igihaljamaid jõululaule, BSB esitab seda samuti pühalikult ja suurde hardusega, jällegi suurepärane mitmehäälne laul, ilusad kõrged noodid, ilus, väga ilus;


„This Christmas“ (1970, autoriteks soulmuusik Donny Hathaway ja Nadine Theresa McKinnor), laul, mis ei ole just väga tuntud jõululaul, kuid ka BSB esituses on selles loos soulmuusika hingamist ja veidi ka R&B´d, ja tegelikult ju ka veidi sellist 1970. aastate saundi;


„Same Old Lang Syne“ (autoriks ja esimeseks esitajaks Dan Fogelberg, singlina ilmus laul esimest korda 1980, ja albumil aasta hiljem – Dan Fogelbergi album „The Innocent Age“), üks ilmatuma ilus jõululaul, mis kuulub „uuemate“ jõululaulude hulka, BSB esituses igati suurepärane ja ilus kuulamine, ilus jutustus, ilus esitus;


„Silent Night“ (1818, saksakeelse pealkirjaga „Stille Nacht“, muusika on kirjutanud Franz Xaver Gruber, sõnad Joseph Mohr), jaa, kes meist ei teaks seda laulu, mida lauldakse nii kodus, kirikus, kontsertsaalis; laulu, mida esitavad klassikalise muusika, popmuusika ja isegi rokkmuusika artistid, BSB esitab seda pühalikult ja hingestatult, ja nii ju peabki selle lauluga ümber käima, see on Brian Littrelli lemmik sellelt albumilt nagu ka järgmine laul „I´ll Be Home for Christmas“;


I´ll Be Home for Christmas“ (1943, autoriteks Kim Gannon, Walter Kent, esimesena lindistas selle Bing Crosby), ka üks minu lemmiklugudest jõulumuusikas, ilusa meloodiaga, ilusa sõnumiga laul, mis BSB esituses kõlab kõrva paitavalt, see on Kevin Richardsoni lemmiklaul sellelt albumilt, kusjuures ta on laulnud seda juba lapsena;

 

lisaks veel kolm uut jõululaulu. „Christmas in New York“, mille on kirjutanud USA kantrimuusik Gary Baker (see on AJ McLeani lemmilugu sellelt albumilt, kusjuures ta ütleb, et see oleks justkui mõnest Gene Kelly või Disney filmist võetud laul) ja „Together“ ning „Happy Days“, nende autoriteks on Backstreet Boysi liikmed. Ka uued lood on tegelikult ju igati vahvad, sellised popilikumad lood, kuid igati jõululikud lood, ja lahe, et ka täna siiski kirjutatakse uusi jõululugusid. „Christmas In New York“ on laul, milles on seda miskit, mis võib sellest loost igati ajatu jõululaulu teha.

 

Kuula ise ka:


https://backstreetboys.lnk.to/ChristmasAlbum